Fotograaf Carl Sarap matkas kaameraga kogu Eestis, jäädvustades 1930. aastate eluolu, inimesi, hooneid ja maastikuvaateid. Ta oli fotolüürik, kelle looming puudutab paljusid.
© Johanna Triefeldt / Fotomuuseum / Tallinna Linnamuuseum
MERILIS ROOSALU
8. MÄRTS 2022
Carl Sarapi (1893–1942) fotolooming levis sõjaeelses Eestis populaarse üleriigilise haardega fotopostkaartide sarjana „Kaunis kodumaa“, kirjaümbrikele trükitud fotomontaažidena ning kaunistas ka fotonäitusi. Tippsaavutusena valmis 1939. aastal esinduslik fotoraamat „Vana Narva“, millest on praeguseks saanud Eesti arhitektuurifotograafia ajaloos märgiline teos.
Carl Sarap oli Virumaalt pärit eesti kultuuritegelane, kirjastaja ja tunnustatud fotograaf, kelle elulugu ja loometegevus kulges Eesti Vabariigiga selle esimestel tormilistel aastakümnetel ühes rütmis. 1920. aastail Tartu ajajärgul kuulus Carl Sarap Eesti kultuurielu eliiti, kirjastas endiste Siuru kirjandusrühmituse liikmete teoseid ja andis eri vormis välja illustreeritud kultuuriajakirja Odamees. Pärast pankrotti 1920. aastate lõpus läks Sarap tagasi Virumaale ning tegutses Rakveres oma pereettevõtte Raamatu-, Kirjatarvete- ja Fotoäri Joh. Triefeldt fotoosakonna juhi ja eduka fotograafina.
Sarap oli seadnud endale kindlaks tööeesmärgiks kogu Eesti pildilise jäädvustamise ning käis selleks koos elukaaslase Johanna Triefeldtiga alates 1934. aastast süsteemselt fotomatkadel üle Eesti. Tema tööd märgati. Carl Sarapi pildistused ehtisid noort Eesti riiki tutvustavaid väljapanekuid 1930. aastate näitus-messidel üle Euroopa ning leidsid ka laiemat tunnustust, pälvides kuldmedali Pariisi maailmanäitusel Balti paviljonis esitatu eest (1937) ja seejärel medali ka üleilmselt käsitöönäituselt Berliinis (1938).
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud