Kui Eesti väed Pihkvas käisid

© Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

URMAS SALO

1. MAI 2019

Mai algul jätkusid ägedad võitlused Lõuna-Võrumaal, kuhu oli tunginud punaväe Marienburgi väegrupp. Eesti sõdurid olid viimaste kuude raskeist lahinguist kurnatud. Ka punavägi oli kandnud märgatavaid kaotusi nii lahinguis kui ka haigestunute tõttu, kuid neil leidus reserve. Mai alguses oli väegrupp saanud Petrogradist täien­duseks sõjakoolide kursandid (nende seas oli ka eestlasi), kokku u 1000 tääki ja 165 mõõka, lisaks 4 suurtükki. 

8. mail paisati need värsked jõud Haanja suunal rünnakule. Punaväel õnnestus taas tungida Rõuge mõisa ning uuesti algasid lahingud üle oru kirikumõisas asuvate Eesti väeosadega. 20. mail saabus sinna eestlastele toe­tuseks Taani vabatahtlike kompanii kapten Richard G. Borgelini juhtimisel. Haanjas käis rinne kogu aeg edasi-tagasi, kuid Munamäe all suutis Eesti 2. polk punaväe siiski peatada. Seal kandis, eelkõige Pressi, Purka, Peetruse, Pedaja, Kergatsi, Tõlva, Moona ja Kõo küla juures, toimusid verised lahingud, sh ka punaväe kursantidega. 2. polk kaotas maikuu esimese kolme nädalaga Võrumaal langenute ja haavadesse surnutena 2 ohvitseri ning 37 sõdurit ja allohvitseri. Polgule saadeti appi Peipsi rannakaitsepataljon, mis kandis samuti märgatavaid kaotusi. Lääne pool olid Eesti väeosad endiselt kaitsel Mustjõe ülepääsude juures.

Sõdurid kippusid vennastuma

Samal ajal oli ida pool ehk Petseri rindelõigus aktiivne sõjategevus mai algul seiskunud ning alanud vennastumine Eesti ja punaste eesti väeosade vahel. See algas 7. polgu ja tema vastas seisnud punase 2. Eestimaa kütipolgu rinde­lõigus, kuid ulatus peagi ka teistesse lõikudesse. Väeliini vahele pandi üles valged lipud ja käidi üksteisel kaevikutes külas. Punaväelased püüdsid kasutada seda propaganda tegemiseks ja Eesti sõdurite üle meelitamiseks (väidetavasti esineski ülejooksu), ent sellest sai peagi kasu ka Eesti pool. Punasõduritele räägi­ti Eesti Asutava Kogu tegevusest, näiteks ees seisvast maareformist.

Eesti väeosad kavatsesid algul piirduda üksnes Irboska hõivamisega, kuid soodus sõjaline olukord võimaldas edasitungi Pihkvasse . Fotol soomusronglased Irboska raudteejaamas.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress