Vabadussõja viimased kaitse­lahingud Narva ehk Viru rindel 1919. aasta novembris ja detsembris toimusid kõrvuti rahu­läbirääkimistega. Lahingute esimesel perioodil, novembri teisel poolel, peeti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel eelläbi­rääkimisi rahukonverentsi kokkukutsumiseks. Lahingute teisel ja viimasel perioodil käisid rahuläbirääkimised Tartus. 

Loodearmee nurjunud Petrogradi-sõjakäigu pärast koondas Punaarmee väejuhatus Narva rindele enneolematud jõud, suure osa 7. ja 15. armee väeosadest, ühtekokku kuni 29 000 tääki ja mõõka. Eesmärk polnud aga Eesti vallutamine, vaid eelkõige Loodearmee hävitamine ning Eestile omadel tingimustel rahu pealesundimine. Novembri alguses lubas Nõukogude juhtkond tungida Punaarmeel Loodearmee purustamiseks Eesti piiridesse ja ähvardada Narva vallutamise­ga. 

Kui surve alla sattunud Eesti valitsus otsustas 11. novembril, et Eestisse taganenud Loodearmee üksused desarmeeritakse, andis VK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo 14. novembril Punaarmeele direktiivi Eesti piire mitte ületada, kui Eesti valitsus ei toeta Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeed.