Arheoloogide arvates pärinevad Chrysi saarelt leitud asula varemed ajavahemikust 1800–1500 eKr.
© Ministry of Culture and Sports, Greece & Christian Hütter Imagebroker RM / Imageselect
NIELS-PETER GRANZOW BUSCH
1. MÄRTS 2020
Aastakümneid on uurijad arvanud, et foiniiklased olid esimesed, kes tootsid suuremal hulgal erilist värvainet purpurit, mille järele oli suur nõudlus. Väljakaevamistel Kreekale kuuluval pisikesel Chrysi saarel ilmnes aga, et saare elanikud valmistasid seda värvainet väga suures koguses juba mitu sajandit enne seda, kui foiniiklased värvi tootmisega alustasid.
Kreetast umbes 15 kilomeetri kaugusele lõunasse jäävalt saarelt avastasid arheoloogid asula ja sellest suure hoone, milles oli palju ruume. Ekspertide hinnangu järgi oli kompleks kasutusel aastail 1800 kuni 1500 eKr.
Kreeka kultuuriministeeriumi kohaselt kaevasid arheoloogid sellest hoonest välja palju tigude Hexaplex trunculus kodasid. Neid nn purpurtigusid kasutati hinnalise värvaine valmistamiseks. Kalli hinna tõttu sai värvist kõrgete võimukandjate tunnusvärv, nt Vana-Roomas oli senaatori toogal peenike purpurtriip.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud