Enamasti valmistati pitsatid vanasti pronksist, kuid selle pitsati teeb lisaks materjalile eriliseks ka iseäralik konstruktsioon – käepide on hingede abil kokku klapitav, kirjutab Ivar Leimus Eesti Ajaoomuuseumi ajaveebis.

„Pitsatil näeme kroonitud kiivrit, mis toetub sarikaid kujutavale vapikilbile, samasugused sarikad ehivad ka kiivrikrooni. Pitsatipilti ümbritseb gooti minusklites tekst: S’ fredrik· – van·d[e]r·rope – Fredrik van der Rope pitsat,“ kirjutab Leimus.

„Roped on vana kuulus Liivimaa aadlisugu, kelle esiisaks oli Riia piiskopi Albert (von Buxhoevedeni) vanem vend Theodoricus. Nime said nad oma esimese valduse järgi, mis paiknes Lätis Straupe (sks. Roop) jõe ääres. Meie Fredrik alustas Tartu piiskopi vasallide seas ja oli 1445. aastal nende peameheks. Kuid ta ei saanud oma lääniisandaga läbi ning 1454. aastal leiame Fredriku juba Saksa ordu Liivimaa meistri Johann von Mengede teenistuses. Tema edasist elukäiku katab aegade hämarus.“