Vanaisa reieluust flööt

4500 aastat tagasi kohtlesid britid oma surnud esivanemaid pisut veidral moel. Kiviajast pronksiaega üleminekul pandi paljudele hauda kaasa teiste inimeste luid.

Reieluu puhastati seest õõnsaks ja sel olid esialgu ka väikesed avad sõrmede jaoks.     © Wiltshire Museum

JANNIK PETERSEN

03. VEEBRUAR 2021

Briti teadlaste tehtud radiosüsiniku­meetodil tehtud analüüs tõi välja, et hauda kaasa pandud luutükid olid maetud isikust palju vanemad.

Bristoli ülikooli professor Thomas Booth selgitas: „Pronksiaja inimene näib olevat kõrgelt hinnanud neile oluliste inimeste luid. Luud võisid kuuluda mõnele pere­liikmele, sõbrale või hoopis vaenlasele. Luud olid omamoodi reliikvia ning neid kasutati surnud isiku mälestamiseks ja võib-olla ka nende elust rääkides.“

Luid kompuutertomograafiga skannides selgus, et hauda kaasa pandud luud olid hoolikalt puhastatud. Selleks põletati surnu­keha lõkkes või maeti mõneks ajaks maha.

„Mõni luufragment leidis kasutust hauapanusena, teisi aga säilitati eluaseme põranda all või olid need elumajas lausa välja pandud,“ arvas uuringus osalenud professor Joanna Brück.

Iseäranis õõvastav leid oli nn vanaisa reieluu, mida kasutati flöödina. Leiule satuti Lõuna-Inglismaal maailmakuulsa kiviringi Stonehenge’i juures. „Paistab, et pronksiajal ei tekita­nud inimese luud sellist jäledustunnet kui tänapäeval,“ nentis Brück.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress