Värsked tuuled linnakodus

Eesti-aegse linnainimese ideaalkodu pidi näima igas mõttes uudne ja vaba ajaloolistest eeskujudest. Sel ajal juurdus mitu kodukujunduse põhimõtet, mis on tänaseni au sees.

Riigi Tööstuskooli õpilased moodsa joonega tugitoole valmistamas.  © Rahvusarhiivi filmiarhiiv

TRIIN OJARI

05. VEEBRUAR 2021

Kahe maailmasõja vaheline aeg oli eestlaste koduideaali kujunemisel murranguline. Selle põhjuseks olid 20. sajandi alul plahvatusliku kiirusega kohale jõudnud tööstusajastu ilmingud, nagu linnastumine ja massikommunikatsioon.

Eesti riigi iseseisvumine ühtis ajalises plaanis modernistliku arhitektuuri tulekuga Lääne-Euroopas. Kui eestlaste traditsiooniline eluase maal ehk talu püsis aastasadu enam-vähem muutu­matuna, siis möödunud sajandi alguses toimus linnas mõnekümne aastaga elukorralduslik revolutsioon – moodne kodu peegeldas kiiresti muutunud väärtus­hinnanguid kõige ehedamal moel.

Eestlane oli hiline linnastuja: 1934. aasta rahvaloenduse andmete põhjal elas linnas 31% inimestest (ja 86% neist olid eestlased). Linna kolimine tähendas palgatööd, üürimaju, väikekortereid, hügieeni paranemist, naiste emantsipatsiooni algust, elu­ruumides ots­tarbekuse taganõudmist ning standardmööblit ja kodutehnikat.

Raadiotool

1930. aastate pehme mööbli tüüptooteks kujunes kumerate vormidega tugitool, kus sai mugavalt istudes
raadiot kuulata – see omaette kapikesel seisnud tehnikavidin tuli toonastesse elutubadesse samasuguse enesest­mõistetavusega nagu televiisor 30 aastat hiljem. Fotol Eesti Rahva Muuseumi kogust pärinev tugitool 1930. aastaist.

© Terje Ugandi / Eesti arhidektuurimuuseum

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress