Süsimustad hambad olid Jaapanis kuni 19. sajandini iluideaaliks. Hambavaapa võõpasid mustaks nii samuraid kui ka geišad. Kauni traditsiooni lämmatas läänelike ideaalide sissetung.
© CPA MEDIA PTE LTD / IMAGESELECT
TROELS USSING JA ANDREAS ABILDGAARD
11. NOVEMBER 2022
Kui õhukesed rauahelbed pisteti veiniäädikaga kaussi, kus metall aeglaselt lahustus, levis ruumis vänge hais. Asi ei läinud paremaks, kui hiljem segati lahus teelehtede ja tanniinirikka haritaki ehk tindipähkliga. Kaussi jäi must mass.
Keskajal oli see haisev segu paljudele jaapanlastele tähtis kosmeetikavahend, millega sai välimust täiuslikuks muuta. Lehkav mass tuli hõõruda hammastele, kuni hambavaap värvus täiesti mustaks. Protsessi korrati mitu korda nädalas, kuid vaev oli seda väärt. Tulemuseks oli naeratus, millest unistas iga jaapanlanna: läikivad mustad hambad.
Jaapani arheoloogilised leiud tõendavad, et hambaid värviti mustaks juba Kofuni ajastul (250–538 pKr). Mustad hambad, mida jaapani keeles nimetati ohaguro’ks, ei hakanud Jaapanis laialt levima siiski enne Heiani ajastut (794–1185). Toona muutus komme nii populaarseks, et seda mainiti vanasõnades ja isegi 11. sajandist pärit teoses „Genji monogatari“ („Prints Genji lugu“), mida võib pidada maailma esimeseks romaaniks.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud