Pariislased veetsid 21. mail 1871 pealtnäha kaunist pühapäeva. Linna keskel asuvatele Tuileries’ aia muruplatsidele kogunesid rõõmsad kodanikud suurt kontserti nautima. Sinna oli üles rivistatud lausa 1500 muusikut, et rõõmustada publikut Mozarti ja teiste populaarsete heliloojate teostega.

Pisut üle kahe kuu oli möödunud sellest, kui Pariisis oli võimu haaranud revolutsiooniline valitsus, mis oli välja kuulutanud Pariisi Kommuuni. Sel ajal oli Pariis justkui omaette riik, ning pealegi seninägematu riigikorraga – proletariaadi diktatuuriga. Linna peaaegu kaks miljonit vaest proovisid luua uut ja õiglast, ilma rõhumiseta ühiskonda. Pariisi Kommuun oli muu hulgas kehtestanud naistele meestega võrdse palga, keelanud lapstööjõu, lahutanud kiriku riigist ning tühistanud surmanuhtluse.

Kui muusika lõppes, tõusis püsti üks kommuuni juhte, et kõnet pidada.