Vesi andis Roomale võimu
Roomlased rajasid antiikaja suurima riigi relvadega, kuid akveduktid panid allutatud rahvad mõistma impeeriumisse kuulumise eeliseid. Need hiiglaslikud rajatised olid justkui imed, mis juhtisid külma puhast vett linnadesse, kus tänulikud elanikud võisid nautida pritsivaid purskkaevusid, fontääniskulptuure ja tohutuid saunakomplekse.
© Photo Deutsches Museum, Munich, Archives, BN31047
NATASJA BROSTRÖM & NIELS-PETER GRANZOW BUSCH
1. MAI 2020
Umbes aastal 150 pKr toimus Põhja-Aafrika suurlinna Kartaago rahutus
ajaloos üks pöördelisemaid sündmusi. Roomlased olid linna umbes 300 aastat varem maatasa teinud. Linn rajati uuesti 1. sajandil pKr ning sestsaadik oli Kartaago kasvanud Rooma impeeriumi suuruselt neljandaks linnaks. Kogu selle aja olid Kartaago umbes 100 000 elanikku pidanud endale vaevarikkalt vett ammutama kaevudest ja vihmaveemahutitest, mis põuaajal kõik tilgatumaks kuivasid.
Nüüd aga jäi see mure minevikku. Rooma keisri korraldusel oli terve armee tugevasti spetsialiseerunud töölisi, orje ja insenere valmis saanud riigi ühe võimsaima akvedukti. Kartaago uus veevarustus tõi iga päev kohale vähemalt
17 miljonit liitrit elu andvat vett. Sama kujuteldamatu nagu akvedukti läbiv veehulk, oli olnud selle ehitustöö.
90 kilomeetri pikkune akvedukt siugles oma allikast Zaghouani mäeahelikus nagu kivist ja tsemendist madu üle lõputute tasandike, sügavate kuristike ja laiade orgude. Vee voolamise kindlustamiseks oli raiutud kanaleid, ehitatud sildu ja kilomeetripikkusi kaaristuid. Elanike jaoks oli akvedukt imeasi. Rooma kirjanik Plinius vanem kirjutas 100 aastat varem akveduktide kohta, et neid ei saa võrrelda ühegi muu rajatisega: „Nüüd peame tunnistama, et ükski muu asi
terves maailmas pole meie suuremat imetlust väärt.“
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
