Tule minevikku!

Vigastatud kurg lahendas rändlindude mõistatuse Aastatuhandeid mõistatasid eurooplased, kuhu nende metsalinnud talviti kaovad. Kas nad vajuvad talveunne, lahkuvad Kuu peale või kehastuvad teiseks liigiks? Selguse tõi 1822. aastal üks kurg. © Shutterstock STINE OVERBYE 7. MAI 2022 3 min read Kui Saksa riigikrahv Christian Ludwig von Bothmer laskis 21. mail 1822 Mecklenburgis Klützi küla lähedal alla ühe valge-toonekure, märkas ta hämmastunult, et keegi teine kütt oli seda pikajalgset lindu varem juba tabanud. Kurg, kes oli Aafrikas saanud kaela noole, vastas küsimusele, kuhu linnud talveks kaovad © Zoologische Sammlung der Universität Rostock Linnu kaelast oli läbi tunginud 80 sentimeetri pikkune nool, millel oli rauast teravik. See oli lindu sisenenud rinnakust ning välja tulnud peaaegu pea juurest. Von Bothmer imestas oma veidra saagi üle ja andis surnud linnu üle konservaatorile, kes pidi sellest topise tegema. Krahvil polnud toona aimugi, et tol kevadpäeval oli ta kogemata andnud suure panuse teaduse ühe suure mõistatuse lahendamisse. Keegi ei teadnud veel vastust küsimusele, kus kured ja teised rändlinnud talvituvad, kui nad sügisel põhjapoolkeralt kaovad. Vastus kukkus koos selle vigaseks lastud kurega sõna otseses mõttes taevast alla. Tänapäeval teame, et väga paljud linnuliigid lendavad sügisel oma talvekorterisse soojadesse maadesse ja tulevad kevadel tagasi. 19. sajandi alguses polnud see veel sugugi iseenesestmõistetav käibetõde. Pääsukesed lähevad Kuule magama Loomulikult panid inimesed ka aastatuhandete eest tähele, et linnud lendavad sügiseti hulgakesi minema ja tulevad kevadel tagasi. Selle nähtuse selgitamiseks pandi oma fantaasia tööle. Teooriaid tekkis mitmesuguseid ning suur osa neist on tänapäeva vaatevinklist üsna pentsikud. Näiteks Inglise õpetlane Charles Morton väitis 1684. aastal oma väitekirjas, et pääsukesed lähevad Kuu peale ja veedavad talve seal. „Kuhu mujale nad siis lähevad kui mitte Kuu peale?“ küsis Morton. Vanarahvas uskus, et kui kurg ehitab maja katusele pesa, ei löö pikne majja. © Shutterstock Beebisid tõi vanasti kurg Rahvausundis on kurg õnnelind, kes toob inimestele noka otsas vastsündinud lapsi. Selle müüdiga varjati laste eest tõde nende saamise kohta lausa kuni 20. sajandini välja. Esimese Taani omavalitsusena keelas Kopenhaageni linn 1907. aastal oma õpetajatel koolilastele rääkida, et vastsündinuid toob kurg. Selle asemel juhendati õpetajaid, et nad annaksid õpilastele bioloogiliselt tõese selgituse laste päritolu kohta. Korraldus ärritas paljusid inimesi, kuna kuremüüt oli sajandeid mugavasti varjanud paljunemisfakte ja säästnud kimbatuses täiskasvanuid põnnidele seksist rääkimisest. Juba 15. sajandil liikus Prantsusmaal külluses lugusid kurest, kes lendab, vastsündinu nokas, ja laseb beebil korstna kaudu majja libiseda. Kurejuttude juured võivad ulatuda hilise viikingiaja eepose „Vanema Edda“ „Völuspá“ lauluni. Seal sündis mees saare- ja naine lepapuust, samal ajal kui hinge sõnumitooja oli kurg. Kurg on folklooris ja muinasjuttudes sageli õnnetooja lind, kes on seotud pika eluea ja heade ettekuulutustega, ning mõistagi kuulutab kurg ka kevade saabumist. Näita rohkem Üks teine inglane võttis koguni vaevaks välja arvutada, kui kaua pidid linnud kulutama aega, et läbida teekond Maa naabrini. Tema hinnangu kohaselt kulunuks kiirusega 200 km/h lennanud lindudel reisile 60 päeva. Nii pöörane kiirus Mortonit ei kohutanud, sest tema arvates võisid pääsukesed vabalt säärase tempo saavutada, kuna nad lendasid ju kosmilises hõredas õhus ilma tugeva vastutuuleta. Pealegi, tema arvates linnud magasid enamiku teekonnast ning ärkasid alles siis, kui tunnetasid läheneva Kuu külmust. Mõte, et pääsukesed lähevad Kuu peale, sobis hästi kokku Mortoni ajal laialt levinud arusaamaga astronoomiast. Toona arvati, et kõik Päikesesüsteemi planeedid ja teised taevakehad, sealhulgas isegi Päike, on asustatud ja kaetud viljakate kiirevooluliste jõgede ja hiiglaslike metsadega. Säärast ettekujutust põhjendati relvitustava argumendiga, et armas jumal ei hakanuks ju planeete ja teisi taevakehi looma ainult selleks, et need tolkneksid maailmaruumis tühjade, kõledate ja elamiskõlbmatutena. Kui Morton osutas Kuule kui pääsukeste talvekorterile, siis Kreeka filosoof ja teadlane Aristoteles tuli juba 4. sajandil eKr välja teistsuguse selgitusega. 10köitelises teoses „Historia animalium“ („Loomade ajalugu“), mis oli keskajani üks tähtsamaid teoseid loodusest, kirjeldas kreeklane ligi 140 linnuliiki. Kurgede kohta rääkis Aristoteles, et nood lähevad talveunne. Pääsukeste kohta oli kreeklase selgitus mõnevõrra keerukam: sügisel heidavad nad endalt suled ja talvituvad paljalt näiteks müüritistel või puudel või vee all. Aed-lepalinnu ja punarinnaga oli Aristotelese meelest sootuks kolmas lugu. Tema kinnituse kohaselt vahetab aed-lepalind talvel sulestikku ja koguni liiki, muutudes punarinnaks. Samal moel muutub aed-põõsalind mustpea-põõsalinnuks, kes suudab talvekülmale paremini vastu pidada. Tänapäeval teavad ornitoloogid, et aed-lepalind on pikamaa rändlind, kes talvitub Niiluse ümbruses Aafrikas. Punarind aga veedab külmad kuud Lääne- ja Lõuna-Euroopas, nii et Aristotelese oletused ei olnud päris õhust võetud. Haned kasvavad puu otsas Arusaam, et linnud võivad omandada teise kuju, püsis palju sajandeid. Itaalia loodusteadlase Ulisse Aldrovandi teoses „Ornitoloogia“ (1603) kirjeldatakse imepärast hanepuud, mil on pikakaelalised viljad. Tänapäeval teame, et selliseks jutuks võisid alust anda hoopis tõruvähklased ja nuivähilaadsed, kes kinnituvad vees ajupuudele või laevakere põhjadele. Nuivähilistel on tõesti justkui kaelakene. Itaallase arvates olid pikakaelalised objektid hoopis hanepojad, kes kasvavat suvel ja sügise täiskasvanud hanedeks. Linnud muutusid teisteks liikideks Aristoteles oli veendunud, et linnud muutuvad sügisel teisteks liikideks. Usuti, et linnud lähevad vee alla või koguni võitlevad härjapõlvlastega. © Marie-Lan Nguyen Homeros: linnud võitlevad kääbustega Antiikaja poeedi Homerose teooria järgi reisisid kured sügiseti Aafrikasse, kus nad võitlesid kääbusrahva pügmeedega. Võitlus tekkis seetõttu, et kured rüüstasid pügmeede haritud maad ja hävitasid viljasaagi. © World History Archive Linnud talvituvad järvedes 16. sajandi suurteoses Põhjamaade ajaloost selgitas Olaus Magnus, et pääsukesed lähevad sügisel talveunne vee alla. Linnud lamavad põhjamudas kuni kevadeni. © Shutterstock Linnud lähevad Kuu peale Inglise õpetlane Charles Morton väitis 17. sajandil, et pääsukesed veedavad talve Kuu peal. Ta arvas, et nad läbivad teekonna umbes 60 päevaga ja nende keskmine lennukiirus on 200 km/h. © Ludovisi Collection Linnud vahetavad liiki Antiik-Kreeka teadlase Aristotelese sõnul muundub aed-lepalind talvel punarinnaks. Samamoodi muudab hallikaspruun aed-põõsalind külmal ajal ennast hallika sulestikuga mustpea-põõsalinnuks. Valgepõsk-lagled ja mustlagled on rändlinnud, kes sigivad Arktika aladel, mida tollal ei tuntud, ning seetõttu puudusid teadmised nii nende munade kui ka poegade kohta. Kui haned kasvasid puu otsas, siis pidid lagled olema samamoodi puuviljad. Tolleaegsete katoliiklaste meelest oli see seos erakordselt meeldiv tõdemus. Paastu ajal ei tohtinud kristlased liha süüa, kuid hanelistele võisid nad hambad vabalt sisse lüüa. Pääsukesed magavad järve põhjas Eriti vastupidavaks osutus Aristotelese teooria pääsukeste kohta, kes lähevad talveunne vee alla. Rootsi vaimulik ja kirjamees Olaus Magnus kirjutas 1555. aastal teoses „Historia de Gentibus Septentrionalibus“ („Põhjarahvaste ajalugu“), et pääsukeste parved kogunevad sügiseti jõgede ja järvede kohale. Seal koonduvad linnud tihedasse parve, tiib tiiva vastas, ning sukelduvad seejärel tombuna veepinna alla. Linnud magavad mutta vajununa ning jäävad sinna seniks, kuni saabub kevad. Magnuse arvates olid kalurid sellega hästi kursis, sest pääsukesed jäid tihti nende nootadesse. Magnus kirjutas, et kui noor ja kogenematu kalur tõi linnu kaldale lootuses, et see kiiresti ellu ärkab, siis kogenud kalamehed lasid pääsukesed vette tagasi, sest nad teadsid, et muidu ei jää linnud ellu. Katse läks maksma 20 linnu elu Magnuse kaasmaalane, Rootsi loodusteadlane Carl von Linné jagas arusaama, et pääsukesed lähevad talveunne järve põhja. Von Linné oli juba noore mehena 1730. aastail saanud rahvusvahelise tunnustuse osaliseks oma teedrajava taimede, loomade ja mineraalide klassifitseerimissüsteemi eest. Oma loengus meeldis talle rääkida lugu sellest, et kord sügisel oli ta ise roostikus pääsukesi näinud. Mustad pika saba ja teravatipuliste tiibadega linnud istunud kõikuvatel pilliroogudel ning kadunud seejärel veepinna alla. Kui uudishimulikud pöörasid mitu järve pahupidi, leidmata ühtegi pääsukest, loobus von Linné sellest hüpoteesist. Teooriale andis surmahoobi katse, mille tegi 18. sajandi lõpus Šoti teadlane John Hunter. Sügisel sulges ta hulga pääsukesi ühte ruumi, kus oli piisavalt toitu ja ka veebassein, kus linnud võisid talvituda. Talvekuudel surid aga kõik linnud, välja arvatud üks, kelle Hunter vabaks laskis. On teadmata, kuidas von Linné – ja enne teda Aristoteles – üldse tulid ideele, et pääsukesed lähevad vee alla talvituma. Võib-olla oli asi selles, et enne sügisrändele asumist võivad linnud tõesti roostikus parve koguneda ja seal pikaks reisiks julgust koguda. Kevadel aga nähakse pääsukesi madalal veepinna kohal putukaid jahtimas. Talvel jäljetult kadunud lindude saladus hakkas tasapisi selguma 1797. aastal. Teoses „A History of British Birds“ („Briti lindude ajalugu“) kirjutas Inglise loodusteadlane Thomas Bewick, et üks laevakapten oli talle rääkinud, et kui ta seilas kevadel Hispaania Menorca ja Mallorca saare vahel, siis oli ta silmanud tohutut pääsukeste parve põhja suunas lendamas. Sellele tuginedes järeldas Bewick: „Linnud lahkuvad meie juurest talvel, kui see maa ei suuda enam anda neile nende õiget, looduslikku toitu.“ Nõnda tekkis rändlinnuteooria, mille põhjal lendavad mõned liigid Aafrika soojusesse talvituma ja toituma. Kevadel linnud naasevad. Kindlaid tõendeid selle teooria toetuseks teadlastel toona siiski veel polnud. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/07/History_of_British_Birds_by_Thomas_Bewick_title_page_Vol_1_1847_edition.png" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/07/History_of_British_Birds_by_Thomas_Bewick_title_page_Vol_1_1847_edition.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/07/History_of_British_Birds_by_Thomas_Bewick_title_page_Vol_1_1847_edition-200x300.png 200w" alt="" width="600" height="900" /> Loodusloolane Thomas Bewick nentis oma teoses Suurbritannia lindudest, et osa linde rändab talvel lõunasse. © Thomas Bewick & Shutterstock 1822. aasta maikuus potsatas Saksamaa kohal taevast alla kindel tõend. Riigikrahv Christian Ludwig von Bothmer lasi valge-toonekurge, kelle kaelas juba oli pikk nool. Rostocki ülikoolis korraldatud uurimine selgitas, et nool pärines Kesk-Aafrikast. Õnnetu lind oli teda tabanud 80 sentimeetri pikkuse noolega lennanud üle 5000 kilomeetri Aafrika mandrilt Põhja-Euroopasse ning sealt otsemaid teadusajalukku. Tema kannatuste viljaks oli vaieldamatu tõend lindude hooajalisest migratsioonist. 1822. aasta augustis lisati linnu topis, nool endiselt läbi kõri, Rostocki ülikooli zooloogilisse kollektsiooni. 19. sajandil ilmus Saksamaa eri paigust välja veel 24 noolekurge ning kõik jutud talveunest, moondumistrikkidest ja Kuule lendamisest vaibusid nagu sügisene linnulaul. Loe lisaks Peter Bircham A History of Ornithology, William Collins, 2014 Tim Birkhead The Wisdom of Birds: An Illustrated History of Ornithology, Walker Books, 2008 Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde Sõjahull kuningas juhtis Rootsi hukatusse Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks Fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks 1936. aastal korraldas kindral Franco võimu saavutamiseks riigipöörde ja päästis valla Hispaania kodusõja.... by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke Põhjamaade must minevik Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.© Julius Jääskeläinen... by Jonas Terney Arason & Bue kindtler-Nielsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist Seksidroog osutus surmavaks mürgiks Kümme Austria-Ungari ohvitseri said 1909. aastal kingiks tablette, mis väidetavasti pidid suurendama vastupidavust voodis. Kingitused saatis... by Else Christensen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada Keskaja naised tüssasid neitsikontrolli Tuhande aasta eest võis neitsilikkuse kaotus purustada naise unistused. Et ikkagi tanu alla pääseda, võtsid kavalad... by Linda Corfitz Jensen 9. sept. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Vigastatud kurg lahendas rändlindude mõistatuse

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool