Sõnavabadus läks üle piiri

1770. aastal kaotati Taanis igasugune tsensuur. See samm astuti mõjuvõimsa kuningliku ihuarsti Johann Friedrich Struensee eestvedamisel. Paraku pidi ta pettunult tõdema, et rahvas kasutas sõnavabadust peamiselt tema isiku kallal närimiseks.

© DUNCAN 1890 / GETTY IMAGES

THERESE BOISEN HAAS JA ANDREAS ABILDGAARD

7. OKTOOBER 2022

Taani kuningate suveresidentsis Frederiksbergi lossis langetati 4. septembril 1770 tähtsaid otsuseid.

Kuningas Christian VII oli absoluutse võimuga, kuid vaimselt ebastabiilne. Seetõttu aitas kuningat riigi­valitsemise raskes töös sakslasest ihuarst Johann Friedrich Struensee. Praegugi olid nad koos ametis ministrite kabinetile oluliste käsulaudade koostamisega. Riigiametnikele anti näiteks korraldus uurida ebaõnnestunud laevaekspeditsiooni Alžeeriasse, eraldada raha prantsuse komöödiaetenduse lavastamiseks ja palju teisigi juhtnööre.

Teiste paberite vahel ootas kuninga allkirja üks lühike seadus. Selle eeldatud mõju Taani ühiskonnale võis võrrelda pommi plahvatamisega, kuid süvenematu kuningas ei pannud seda tähele.

„Teie Majesteedi nõusolekut ootab veel üks käsk kantseleile. See annab täieliku pressivabaduse, nii et raamatuid saab trükkida ilma igasuguse tsensuurita,“ ulatas ihuarst tähtsa dokumendi justkui muuseas kuningale.

Nii sai Taanist üheainsa suletõmbega Euroopa esimene riik, kus kehtestati täielik sõnavabadus.

Rikkaid pilgati

Trükisõna oli Taanis seni olnud karmi tsensuuri all. Kui 14. septembril 1770 Struensee seadus jõustus, võisid taanlased päevapealt hakata kirjutama kõike, mida hing ihkas.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress