Kodu oli viikingimaailma tuksuv süda. Pikkmajas pidasid viikingid joomapidusid, kavandasid retki kaugetele randadele ja mõnulesid loomanahkade all. Halvim, mida üks viiking suutis ette kujutada, oli turvalisest kodust ilmajäämine. Pigem juba surm.
© Brown Bear Books
BJØRN BOJESEN
01. VEEBRUAR 2021
Ühel 10. sajandi suvepäeval lahkus Islandi viiking Gunnar vastumeeli oma pikkmajast saare edelaosas Hlidarende talus.
Suvisel iga-aastasel rahvakoosolekul althing’il oli Gunnar määratud pagulusse. Karistus oli määratud kaasalöömise eest mitmes verises perevaenus. Nüüd pidi ta ruttu saarelt põgenema, sest muidu saanuks ta lindprii staatuse, mis andnuks tema vaenlastele vaba voli ta karistust pelgamata maha lüüa.
Islandlasele oli lahkumine kodutalust peaaegu nagu surmanuhtlus. Ometigi hüppas ta alistunult hobuse selga ja ratsutas koos oma vennaga Marki jõe poole, kus neid ootas pikklaev.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud