Rahvusvaheline teadlaste rühm leidis kanepi õietolmu jälgi Newfoundlandi saarel paiknenud viikingite asulast. Siit avastati ka tõendeid selle kohta, et viikingid viibisid Kanadas arvatust palju kauem.

Leidudele satuti soos, mille kõrval paikneb L’Anse aux Meadows – selle asula rajasid viikingid ligikaudu 1000. aastal. 30 meetri sügavusel rabast leiti orgaanilist materjali, mille radiosüsinikumeetodil dateerimisel selgus, et see pärineb 12.–13. sajandist. Siiani olid teadlased arvamusel, et viikingid lahkusid sellest asukohast umbes 100 aasta jooksul. 

Kiht sarnaneb arheoloogide sõnul teiste kultuurikihtidega „Põhja-Atlandil viikingite ajast“. Arheoloogid leidsid ka kahe mardika jäänused, millest üks oli pärit Gröönimaalt ja teine Arktikast, ning samuti leiti kreeka pähklite ja kanepi õietolmu jälgi. Looduslikult need selles piirkonnas ei kasva.

Teadlased polnud valmis tegema järeldusi selle kohta, kas viikingid kasutasid kanepit mõnuainena. Varem on küll leitud tõendeid, et ka Norra viikingid kasvatasid kanepit, kuid kõik viitab siiski pigem selle­le, et kanepit pruugiti kangaste kudumiseks.