Tule minevikku!

Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks Ting oli viikingite parlament ja kohus. Tingil kohtuti vähemalt üks kord aastas, et seadusi vastu võtta, kurjategijate üle kohut mõista ja kuninga kavatsuste suhtes oma seisukohta näidata. Kõigil vabadel meestel oli sõnaõigus ning nende lõputu suupruukimine võis kuninga lausa hulluks ajada. © Shutterstock BJØRN BOJESEN 1. MAI 2020 3 min read Ühel 934. aasta kevadpäeval astub Islandi skald ehk muinaspoeet Egill Skallagrímsson Gulatingil kohtunike ette. Tingi 36 kohtunikku peavad tegema otsuse Egilli ja Ønundi vahelises kibedas päranditülis. Egill peab kogu oma sõnaosavuse kasutusele võtma, sest Ønund on kuningas Erik Verikirve ja kuninganna Gunhildi sõber ning kuninglik paar on isiklikult kohtumõistmist pealt vaatamas. Skald Egill seletab, et Ønund on tema naise pärandita jätnud. Ønund on skaldi naise õega abielus, ja kui kahe õekse jõukas isa suri, kiirustas Ønund kõike endale krabama – oma naise nimel. Ønund astub kohtunike ette ja väidab, et surnud suurtalunik Björn Rikas pärandas kogu vara ainult ühele tütrele. See on vale. Skaldil on Gulatingile kaasa kutsutud ei vähem ega rohkem kui 12 tunnistajat, kes võivad kinnitada, et tema naisele lubati osa pärandist. Just selsamal hetkel teeb kuninganna Gunhild saatusliku vea. Ønundi aitamiseks käsib ta kuninga hirdimeestel tingikohus laiali ajada. Kui jumalatesse aasidesse uskumine sattus kristluse surve alla, hakati tingidel palju arutama usuga seotud kohtuasju. © Print Collector / Getty Images Hirdimehed tormavad relvitute kohtumeeste poole, kes istuvad sarapuuvitstega piiratud alal, ja neil ei jää muud üle kui põgeneda. Viikingid teavad, et õiglus pole asi, mida sinnapaika jätta. Kui tingi reegleid rikutakse ja õigussüsteem ei toimi, siis nõuab viikingi au, et mehed ise seaksid õigluse jalule. Nii Ønundi kui ka Egilli mehed haaravad relvad. Gulatingi puutumatuse jäme rikkumine lõppes saagade kohaselt sellega, et kuningas Erik Verikirve hirdimehed tapsid kümme skaldi sõpra ning Egill pidi ilma õigust saamata tagasi koju pöörduma. Kuningad ja kuningannad ei saanud tingil siiski alati oma tahtmist. Ajaloolased teavad mitut juhtumit, kus Põhjala valitsejad maha hääletati või neid ähvardasid vihased alamad, kuni nad olid sunnitud oma seisukohti muutma. Demokraatia üllatas roomlasi Teatakse juba rauaajast pärit viikingite esiisade kogunemispaiku. Vanapõhja keeles nimetati sellist looduslikku kohta sõnaga þing , mida hääldatakse nagu inglise keeles sõna thing . Kuna sama sõna on ka vanainglise, vanasaksa ja teisteski germaani keeltes, siis usuvad teadlased, et mitte ainult skandinaavlased, vaid ka teised Põhja-Euroopa germaani hõimud kohtusid juba rauaajal tingipaikades. Seda hüpoteesi toetab ka Rooma väejuhi ja poliitiku Julius Caesari kirjutatud suurteos „Märkmed Gallia sõjast“, mis käsitleb sõjategevust aastail 58–52 eKr ja kirjeldab muu hulgas ka kohtumist švaabidega Reini jõest põhjas. Caesar kirjutas, et pärast seda, kui roomlased ehitasid silla üle jõe ja ähvardasid švaabide maale tungida, kutsusid švaabid kokku konsiiliumi, mida Caesar nimetab oma teoses ladinakeelse sõnaga concilium . Švaabide nõupidamine lõppes otsusega külad evakueerida ja kokku ajada kaitsevägi, et roomlaste oodatav rünnak tagasi lüüa. Haakon vandus, et maksab jõulupidudel osaks saanud alanduse eest kätte, kuid peagi läks tal vaja suurt sõjaväge ning ta leppis oma kiusajatega hoopis ära. © Alamy/Imageselect Haakon pidi uhkuse alla neelama Viikingite kuningas pidi saama kinnituse riigi tingidel, mida oli mitu. Selle saavutamine nõudis kuningakandidaadilt pingutust. Snorri Sturlusoni kuningate saaga järgi valiti Haakon Hea kogu Norra kuningaks Trondheimi lähedal peetud tingil, mis toimus arvatavasti ajavahemikul 930–934. Sellel tingil võttis osa viikingeid vastu kristluse, samal ajal kui suurem osa jäi aaside usku. Kuningas oli nende seas, kes ristiusu vastu võtsid, kuid ta sõltus suurel määral neist viikingitest, kes jäid aaside usku. Ja see tekitas poliitilisi probleeme. Ühel talvel olevat Haakon reisinud kaaskonnaga Trondheimi, et osaleda viikingite peol, mis peeti jõulude paiku. Sel peol toodi ohvreid Odinile ja Thorile. Esimesel peopäeval teinud ta käemärgiga risti oma joogikarika kohal ja see äratas kohalikes viha. Nad olid hüüdnud talle, et ta peab sööma ohverdatud hobuse liha, kuid kuningas olla keeldunud. Järgmisel jõulupeol olid kuuldused kuninga käitumisest tast ette jõudnud ning viikingid käitusid veel ähvardavamalt. Lõpuks pidas Haakon targemaks järele anda. Näita rohkem Ka hilisemad Rooma allikad kirjeldavad üllatusega germaanlaste demokraatiatavasid. Rooma ajaloolane Tacitus kirjeldab oma teoses „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“ rahvakoosolekuid, mis mitmel moel sarnanesid tuhat aastat hiljem peetud viikingite tingidega. Tacituse sõnade järgi tulid neile kokku vabad mehed, kes kohtusid noor- ja täiskuu ajal vaidluste ja tülide lahendamiseks ning seaduste vastu võtmiseks. Koosolek võis pealike või kuninga ebameeldiva ettepaneku tagasi lükata, ent meeldiv ettepanek kiideti heaks odasid kokku tagudes. Relvade kokkulöömine oli ka otsuse kehtimahakkamise märgiks. Tacitus kirjutab, et germaanlaste koosolekuil arutati ka süüasju ning mõisteti õigust (langetada võis ka surmaotsuse), samuti valiti pealikke, kes mõistsid õigust külades ja asulates, kus neile olid nõuandjaiks rahva seast valitud saatjad. Valveseisangus kuningad Teadlased avastavad ikka veel uusi asju germaani tingipaikade ajaloo kohta. Nad on leidnud palju viiteid, et rahvaesinduskogud kaotasid mõjuvõimu 5.–7. sajandil, mil kirik ja kuningavõim n-ö liidu sõlmisid. Põhjamaades hoidsid viikingid kõvasti kinni oma õigusest otsuste tegemisel kaasa rääkida. Kui frankide kristlik misjonär Ansgar külastas 830. aastal Rootsi kuningat ja küsis talt luba ristiusku levitada, üllatas teda kuninga ebalev vastus. Ansgari elulookirjelduse „Vita Ansgari“ järgi olevat kuningas kostnud, et saadab selle küsimuse edasi tingile. „Las sinu saadik osaleb järgmisel tingil ja siis ma räägin tingil sinu eest. Kui see sobib jumalatele ja rahvale, siis sinu ettevõtmine õnnestub. Selle rahva tava on nimelt niisugune, et kõik üldsust puudutavad otsused põhinevad rohkem meeste ühehäälsel tahtel ja mitte niipalju kuninga võimul,“ rääkinud kuningas. Tingil olevat – ikka Ansgari eluloo järgi – tekkinud elav ja kõvahäälne arutelu, mille lõpptulemusena anti Ansgarile luba luua kristlik kogudus Birkas. Viikingite ting nägi üldjoontes ühesugune välja olenemata sellest, kas seda peeti Taanis või Iirimaal. Rahvakogunemine toimus lageda taeva all ning sinna koguneti tervete peredega, sest ting oli ka hea võimalus kaupa teha, pidutseda ja abikaasat leida. © Luca Tarlazzi Tingil elu kees Sõna andis seadusemees Seadusemees sai ainsana asjade korraldamise eest tingil tasu. Ta toimis nii tseremooniameistri kui ka mälupangana. Viikingite seadused ei olnud üles kirjutatud, nii et seadusemees pidi need pähe õppima. Tema avas tingi sellega, et luges kõva häälega umbes kolmandiku seadustest teistele peast ette. Kolme tingi järel oli ta kõik seadused ette lugenud. Seadusemees kutsus kokku ka need talunike ja jarlide nõupidamised, millel arutati uusi seadusettepanekuid, mis hiljem tingile otsustamiseks läksid. Kohus lahendas viikingitevahelisi tülisid. Kohtunikud istusid madala põimitud vitstest piirdeaia taga – keegi teine sinna piiratud alale minna ei tohtinud. Tingiplats oli alati selline koht, mille kõrval oli piisavalt heinamaad, et viikingite hobused söönuks saaksid, sest ting võis kesta kuni kaks nädalat. Seadusekalju oli kõrgem koht, millele seadusemees astus viikingite seaduste kuulutamiseks. Enamikus tingipaikades toimis see kõnetoolina, kuhu kõneleda sooviv viiking tõusis. Kuningas istus mugavas toolis seadusekalju lähedal, kuulates teinekord tunde kestvaid arutelusid. Tema alamad istusid pinkidel. Telgid või hütid ümbritsesid tingiplatsi. Nendes magati, aga neid kasutati ka kauplemiseks ja lepete sõlmimiseks, sest ting oli ka nagu turg, kus müüdi ja osteti talvevarusid, aga ka luksuskaupu. Hobuseid oli sama palju kui inimesi tingil. Viikingite talud olid hajali ja tingipaika oli mõnel väga pikk maa. Selleks, et kogu perega kohale jõuda, pidi iga pereliige omal hobusel ratsutama. Hird moodustas kuninga ümber kaitsva poolringi, kui mõni viiking ähvardavaks muutus. Näita rohkem Viikingite kuningad polnud ainsad, kes pidid tingi arvamusele järele andma, isegi Põhjala jumalad pidid demokraatlikest mängureeglitest kinni pidama. Skandinaavlaste üks vanimaid kirjamälestisi „Vanem Edda“ sisaldab skaldilaulu „Baldri unenäod“, mis algab kirjeldusega, kuidas jumalad ja alamjumalad tulid kokku tingilaadsele koosolekule, et kuulata ja arutada Baldrit vaevanud painajalikke unenägusid. Viikingiaja kirjalikud allikad viitavad, et kogu Skandinaavias oli tingipaigana määratletud kohti tihedasti. Paljud neist olid tillukesed, kohaliku tähtsusega kogunemispaigad, näiteks ühe küla või väiksema piirkonna piires, nii nagu tänapäeva külaplatsid. Kogu Skandinaavias võis iga vaba mees või lesk, kes omas maad, kutsuda kokku kohaliku tingi, kasutades tingipulka. See oli lühike, puuoksast lõigatud jupp, mis viidi talust talusse koos teatega, et tuleb koguneda kindlal päeval. Kui keegi jättis tingipulga edasi viimata, riskis ta rahalise trahviga. Ajapikku kujunesid suuremad tingid – sellised, mis hõlmasid terve suure piirkonna elanikke. Näiteks Norras tekkis Eidsivating umbes 850. aastal riigi idapoolsete piirkondade jaoks. 10. sajandil tekkinud Gulating ja Frostating arutasid vastavalt Norra läänepiirkondade ja Trondheimi ümbruse asju. Hilisviikingiajal oli Taanis välja kujunenud mitu väikest kohaliku tähtsusega tingi, aga ka kolm suurt piirkonnatingi ehk maakogu Lundis, Ringstedis ja Viborgis. Rasked juhtumid, nagu mõrv, kuulusid arutamisele maatingil. Nii väikesed kui ka suured tingid peeti lahtise taeva all kindlates paikades, kuhu oli suhteliselt hõlbus minna. Viikingid olid nõus isegi pikkade retkedega selleks, et osaleda vaidluste lahendamises ja oluliste otsuste tegemises. Islandis võttis kõige kaugemal elavate talunike retk maatingile hobuse seljas üle nädala. Norra viikingi Torolf Mosterskægi saagast saame näiteks teada, et tingipaiga asukoht võis kujuneda välja juhuslikult. Kui Torolfi alus lähenes Islandi rannikule Reykjanesi poolsaare juures, olevat Torolf saaga järgi heitnud oma Norra jumalatemplist kaasa võetud postid, nn troonitulbad, üle parda. Postidele olid nikerdatud Thori kujutised, kes oli ka tingi valitsev jumal. Sellesse kohta, kuhu postid rannikule triivisid, rajas Torolf piirkonna esimese tingipaiga. Kired Islandi Altingil Paljud viikingid elasid mägisel maastikul ja nende tingipaigaks oli harilikult kaugelt äratuntav kaljutipu jalam. Teeviitasid viikingid ei kasutanud ja seepärast oli oluline, et inimesed tunneksid kergesti ära kogunemispaigana pruugitava mäetipu või kalju. Kõige silmapaistvam neist on vast islandlaste Alting. Viikingid asusid Islandile elama 9. sajandi lõpus ja rajasid tingipaiku mitmesse kohta, kuid 930. aasta paiku tekkis vajadus ülesaarelise maatingi järele. See pidi olema koht, kuhu saanuks koguneda kõik saarel elavad inimesed, et langetada otsuseid kogu saart puudutavates küsimustes. Näiteks panna paika, kas anda kristlikele munkadele luba Islandil misjonitööd teha või mitmest päevast koosneb kalendriaasta. Reykjavikist itta jääb karmiilmeline maastik, mis valiti tingipaigaks ja nimetati Thingvelliriks ehk Tingiväljadeks. Sellel maastikul toimunud geoloogiliste muutuste tõttu ei tea teadlased tänapäeval kindlalt, kus viikingite nn seadusemägi täpselt paiknes. Islandi saagades on aga palju jutustusi sellest, mis Tingiväljadel 10. ja 11. sajandil toimus. Näiteks süüdistas üks Thordi-nimeline talumees Oddi poega ja tema kaasvandenõulast Kana-Toret mõrvaga lõppenud süütamises. Need kaks pahalast olid Thordi kauge sugulase tapnud, torgates tema majale tule räästasse. Islandi saaga jutustab, et see juhtum oli esmalt olnud arutlusel piirkondlikul tingil, mis paiknes väidetava kuriteopaiga lähedal. Thordi sõprade ja mõrvarite sugulaste vaheline verine võitlus olevat põhjustanud veelgi rohkem surmasid ning tingi tühistamist, sest „seda polnud võimalik seaduse järgi pidada“. Õhk oli ähvardustest paks ka Altingil, kuhu Oddi poeg ja Kana-Tore olevat saaga kohaselt kaasa toonud 300 relvastatud meest. Taas puhkes võitlus ning mitu Oddi sõdalast langes. Kui rahu lõpuks taastati, kuulutas ting süütajad lindpriiks. Kuna igaüks võis lindprii karistamatult maha lüüa, siis tapetigi Kana-Tore peagi pärast tingi. Kõik pidid maksma tingimaksu Islandi Alting peeti harilikult kesksuvel. Mitu päeva enne tingi hakkasid saabuma pealikud ja talunikud kogu saarelt. Saare seaduse järgi võis sõna saada igaüks, kes oli vanem kui 12 aastat ja vaba mees, elas pidevalt saarel ning maksis tingi sissepääsumaksu. Lesknaine, kes omas maad, võis sõna võtta oma surnud mehe nimel. Tingi toimumise kohta Thingvellirile tulid kokku tuhanded inimesed, sest viikingid võtsid tingile harilikult kaasa oma naise, lapsed ja mõne üksiku trääli. Olenemata sellest, kuhu viikingid elama asusid, rajasid nad endale peagi tingi pidamise koha. © Christie’s Images / Bridgeman Images Viikingid viisid tingi mõiste mujalegi Viikingid hakkasid tinge pidama igal pool, kus nad oma kanna maha toetasid ja asundused lõid. Veel tänapäevalgi kannavad paljud kohanimed mälestust neist rahvakogunemistest. Thingvellir , Island. 874. aastal saabus Islandile esimene saart koloniseerima tulnud viiking. 56 aastat hiljem oli saare elanike arv kasvanud nii suureks, et tuli leida ülesaarelise tingi pidamise paik. Selleks paigaks valiti maatükk, mis konfiskeeriti süüdi mõistetud mõrvarilt. Tinganes , Fääri saared. Atlandi ookeani saarestikule asusid 9. sajandil elama Norra viikingid. Tänapäeval Thorshavni-nimelises sadamalinnas võidi pidada kogu saare tingi juba 825. aastal. Dingwall , Šotimaa. Viikingid ja nende järeltulijad hoidsid Šotimaa põhjaosast kinni kuni 15. sajandini. Paljud asulad ja linnad Dingwalli lähiümbruses on skandinaaviapäraste nimetustega, näiteks 20 km kaugusele lõunasse jääv Kirkhill (Kirikumägi). Thingmote , Dublin. Iirimaale jõudnud viikingid pidasid tõenäoliselt tingi Thingmote-nimelisel künkal, mis jääb Liffey jõe lõunakaldale. Künka olemasolust teatakse siiski ainult kirjalike ajalooallikate põhjal, kuna 1685. aastal kaevati see tasaseks, et selle pinnasega täita Nassau tänav. Tynwald , Mani saar. Sel saarel valitsesid Norra viikingid u 800. aastast alates. Tynwald on praegugi saare parlamendi asupaik. Iga aasta 5. juulil kõnnivad poliitikud protsessioonis künka tippu, kus nende esiisad kunagi kogunesid. Thynghowe , Inglismaa. Taanist tulnud viikingid asusid Inglismaale elama 880. aastail ning võtsid kasutusse vana germaanlastele kuulunud tingipaiga. Viikingid kohtusid künkal, mis oli Sherwoodi metsa lagendikul. Ajapikku kinnistuski kohale skandinaaviapärane nimi, mis põhjala keeltes hääldatuna kõlaks tinghoj. Tingwall , Orkney. Kohaliku pärimuse järgi valitsenud Orkney saari võimsad jarlid, kes kohtusid kevaditi ja sügiseti tingil – arvatavasti rauaajast pärit torni varemete juures. Näita rohkem Alting kestis veidi vähem kui kaks nädalat ning selle aja jooksul magasid ja sõid inimesed primitiivsetes kivihüttides, mille katuseks laotati villane kangas või loomanahk. Oli tavaks võõrustada oma hütis külalisi ja sageli lahendati neis mõdutoopide taga ka pisemaid arusaamatusi. Üsna paljudele tingile tulnutele oli see aasta parim võimalus kohata teisi inimesi. Aruteludevahelisi pause kasutati arvatavasti kauplemiseks, maadlusmatšide pidamiseks ja ka romantiliste suhete arendamiseks. Paljud pered võtsid kaasa oma vallalised tütred, kes aitasid hütti korras hoida ja toitu valmistada. Viikingipere pidas harilikult talu. Talud asusid üksteisest päris kaugel ning seetõttu oli ting abiellumiseas noortele parim koht kas siis pruudi või peigmehe leidmiseks. Elu tingi hüttides polnud sugugi alati rõõmus ja rahulik. Viiking Thorgeir, kellel polnud julgust oma isa mõrvarit vastutusele võtta, kasutas tingi mõrvar Skúta kiusamiseks. Reykdöla saaga järgi kasutanud Thorgeir ja tema sõbrad Skúta hütti käimlana. Solvamine andis tagasilöögi: tingilt koju pöördunud Skúta tappis Thorgeiri koduteel kirvelöögiga. Taanis ja teistes paikades, kus mägesid ei ole, peeti ting lauskmaal. Tingi plats tähistati suurte rahnudega, mida kutsutigi tingikivideks, nii et igaüks sai aru, millal ta on tingil ja peab relva maha jätma. Igas tingipaigas oli ka kõrgem koht, kuhu viiking sai tõusta, et kõneleda. Kõrgemal olles nägid ja kuulsid rääkijat kõik. Tingil olid kõik viikingid võrdsed, kuid mõnel oli siiski eriülesanne. Kõige tähtsam oli seadusemees , kes juhtis vaidlusi ja hoolitses selle eest, et sõna antaks nendele, kel on midagi südamel. Tingi kohtunikeks olid valitud suurtalunikud ja jarlid. Kohtunike arv varieerus olenevalt tingist: Norra Frostatingil oli 12, Islandi Altingil 39. Egill Skallagrímssoni saaga kohaselt kohtusid Norra Gulatingil kohtunikud lagedal väljal. Näitamaks, et kohtunikeks valitud mehi nende töös segada ei tohi, istusid mehed omamoodi piirde taga, mis koosnes „sarapuuokstest, mis olid maasse torgatud nii, et ristusid“. Ala ümbritses ka nöör, mida nimetati pühaks lindiks. Ainult kohtunikud võisid lindi alt läbi minna ning väikesel piiratud alal koha sisse võtta. Kuningas sunniti rahu sõlmima Kuigi saagades kirjeldatakse paljusid veriseid arveteõiendamisi, pidasid viikingid tingirahust lugu. Paljudele tingiplatsidele ei tohtinud relvaga siseneda. Ehkki vahel läks kakluseks, on ajaloolased veendunud, et kõneosavus oli tingil palju olulisem kui võitlusoskus. Meest, kes püsti ei tõusnud ja enda au tingil sõnadega ei kaitsnud, peeti argpüksiks. Viikingite vahelduvate kuningate suureks pettumuseks ei saanud nad sugugi kindlad olla, et ting nende plaanid alati heaks kiidab. Isegi umbes 11. sajandi keskpaigas oli kuningas sunnitud tingile kogunenud viikingeid veenma, et nad temaga koos sõtta tuleksid. Üks tuntumaid näiteid selle kohta pärineb Snorri Sturlusoni kuningasaagast „Heimskringla“. Snorri kirjeldab, et Rootsi kuningas Olav Hea planeeris sõjaretke Norrasse, mida ta soovis enda riigiga ühendada. Tänapäeva Stockholmi lähedal umbes 1020. aastal peetud tingil olevat Torgny seadusemees kuninga vastu kartmatult välja astunud. „Rootsi kuninga meel on varasemast saadik muutunud,“ kõmistanud Torgny, kes seejärel loetles üles kõik suured Rootsi kuningad alates Erik Emundssonist kuni kuningas Björni ja Erik Võitjani välja, kes kõik olevat olnud sellised, kellega „sai rääkida“, nagu seadusemees ennast väljendas. Tingil kaebusi arutavate kohtunike otsused olid enamiku viikingite puhul rahalised või muud trahvid. © Store Norske Leksikon, Friman Trahvid olid kõige leebemad karistused Viikingite ting oli ühtaegu kohtumõistmise paik, kus lahendati vaidlusi ja tülisid. Kuigi vanad seadused, mis on kirja pandud peagi pärast viikingiaega, nimetavad karistustena ka jäseme ära raiumist, määrasid tingid saagade järgi valdavalt leebemaid karistusi. Rahalised trahvid . Kõige tavalisem karistus väiksema üleastumise eest oli rahatrahv. Seadus võimaldas määrata mõistlikke kahju hüvitamise summasid olenevalt tekitatud kahju ulatusest ja kahjukannataja staatusest ühiskonnas. Björn Hitdalekjaempe saagas mõisteti peategelase kasuks 100 hõberaha selle eest, et tema naaber oli temast loonud laimu- ja loriloo. Pagendamine . Ränk kuritegu, nagu teise mehe trääli tapmine, tõi endaga kaasa maalt kolmeks aastaks välja saatmise. Nii kaua, kui mõrvar võõral maal viibis, ei tohtinud orja omanik kätte maksta. Mõrvarile jäi tema maa ja omand alles, nii et ta sai tagasipöördumisel oma eluga edasi minna. Lindpriiks kuulutamine . Tõeliselt rasked kuriteod, nagu teise vaba mehe tapmine, tõid enamasti karistuseks lindpriiks kuulutamise. Süüdimõistetu heideti ühiskonnast välja ja see tähendas, et nüüd võis igaüks ta tappa. Lindpriiks kuulutatu jäi ilma maast ja kõigest muust, mida ta endaga kaasa võtta ei saanud. Lindpriiks kuulutamine oli tingi kohtuotsuste seas võrdväärne surmamõistmise otsusega. Kuigi mõnel mehel õnnestus end lindpriina elus hoida kuni 15 aastat, elasid nad pidevas hirmus enda elu pärast. Holmil käik . Kui tingi kohtumõistjad ei suutnud jõuda üksmeelele selles, kes on süüdlane, siis võisid pooled vaidluse lahendamiseks ette võtta holmil käigu. See tähendas kahe tülitseja vahelist võitlust merest väljaulatuval kivisel või liivasel madalikul. Islandi tingil Thingvelliris käidi holmil ka veel 1000. aasta paiku. Näita rohkem „Sellele kuningale, kes meil praegu on, ei julge aga keegi öelda muud, kui seda, mida kuningas kuulda tahab. Kuningas tahab Norra üle võimu, mida ükski Rootsi kuningas varem pole taotlenud, ning see teeb paljud mehed rahutuks,“ pahandas seadusemees. Saaga põhjal olevat Torgny lõpetuseks kuninga peale kogu jõust karjunud: „Nüüd meie, talupojad, soovime, et sa lepiksid ära Norra kuninga Olav Paksuga ja annaksid talle naiseks oma tütre Ingegerdi, kui sa soovid tagasi saada need riigid Läänemere kaldal, mis kunagi sinu sugulastele ja esiisadele kuulusid, ning siis järgneme kõik sulle. Kui sa aga ei tee nii, nagu me ütleme, siis me võtame su kinni ja tapame ära, sest me ei kannata sinu tekitatud rahutusi ja seadusetust enam välja. Ütle kohe, millise tingimuse valid?“ Nende sõnade peale hakkasid kõik viikingid oma relvi vastu kilpe peksma, et väljendada heakskiitu ja üksmeelt. See tekitas kohutavalt lärmi. Saaga järgi olevat kuningas Olav viimaks vastamiseks püsti tõusnud ja rääkinud. Pettunult lubas ta teha nii, nagu talupojad soovisid, sest „niimoodi olid Rootsi kuningad alati teinud“. Tingi murdis kristlus Viikingite demokraatia mõistagi ei vastanud tänapäevastele normidele. Jarlid ehk ülikud ja suurtalunikud võisid tingil võita ainuüksi oma hirdimeestega ähvardades ja tingil osalejaid survestades. Samuti on teada, et paljud juhtumid, mille peale kannatanud ehk kaevata soovinuks, ei jõudnud kunagi tingile, sest üks pooltest oli enne tingi surnud vägivaldsesse surma, millel polnud ühtki tunnistajat. Islandi viikingid otsustasid umbes 1000. aastal toimunud Altingil ristiusu vastu võtta. Kristluse levimine piiras viikingite õigust osaleda otsuste tegemisel, sest justkui jumala enese poolt ametisse pandud kuningad said nüüd oma võimu tugevdada. Loe lisaks Tõlkinud Rein Sepp Vanem Edda, Tänapäev, 2008 Tõlkinud Arvo Alas Viikingid Vínlandis : Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga, Perioodika, 2003. Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-12-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-12-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-12-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Tsivilisatsioon Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks Ting oli viikingite parlament ja kohus. Tingil kohtuti vähemalt üks kord aastas, et... by Bjørn Bojesen 1. mai 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kas autod on sõitnud auru jõul?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/auto600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/auto600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/auto600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Masinad Kas autod on sõitnud auru jõul? Kas autod on sõitnud auru jõul? 20. sajandi alguses hakkas teedel nägema üha rohkem sõiduautosid, kuid autole sobiva kütuse suhtes... by Imeline Ajalugu 2. juuni 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mis tööd tegi seebikeetja?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/seep600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/seep600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/seep600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Mis tööd tegi seebikeetja? Mis tööd tegi seebikeetja? 19. sajandil polnud seebitegu perenaisele ohutu tegevus. Ajapikku muutus see väljaõppinud käsitöölise ametiks. © Science &... by Imeline Ajalugu 1. juuni 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kust said kristlased veeuputuse müüdi?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Noa600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Noa600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Noa600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Religioon Kust said kristlased veeuputuse müüdi? Kust said kristlased veeuputuse müüdi? Kas lugu Noa laevast esineb üksnes piiblis või on selle elemente ka teistes religioonides? ©... by Imeline Ajalugu 31. mai 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kes alustas Teises maailmasõjas terroripommitamist?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/terror600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/terror600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/terror600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Teine maailmasõda Kes alustas Teises maailmasõjas terroripommitamist? Kes alustas Teises maailmasõjas terroripommitamist? 24. augustil 1940 heitis Saksa Luftwaffe eksituse tõttu pommid Londonile. Sellest sai mõlemapoolse terroripommitamise stardipauk.... by Imeline Ajalugu 30. mai 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Millist tööd tegi öövaht?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/vaegter600x400-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/vaegter600x400-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/vaegter600x400-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Millist tööd tegi öövaht? Millist tööd tegi öövaht? Vanasti tõusid inimesed öösel üles, et teha tööd, mida nüüd pole enam olemaski.© Bridgeman / Getty... by Imeline Ajalugu 29. mai 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Viikingite demokraatia tegi kuninga elu vahel kibedaks

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool