837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
© J. Belenger / Renegade Tribune
BJØRN BOJESEN
6. MAI 2022
Ühel 837. aasta suvepäeval jooksis iiri taluniku poeg Findan nii kiiresti mereranna poole, et talu sulased jõudsid talle vaevu järele. Tihedas udus nägi noor mees „draakonilaevu“, mis olid heitnud ankru Iirimaa idarannikul Leinsteri lähedal lahes. Nende laevade pardal olid nüüd tema õde ning paljud teised röövitud naised.
Selleks, et viikingid tema õde ära ei viiks, karjus Findan valjul häälel ja keerutas üles tõstetud käes rahakukrut, mille tema jõukas isa oli talle kaasa andnud. Findan ja kõik teised saareelanikud teadsid, et relvajõu poolest olid viikingid kõigist üle, aga nende nõrkus oli hõbe. Skandinaavia sõdalased olid varemgi saarel käinud ja sealt inimesi röövinud, et nende sugulastelt raha välja pressida.
Kahjuks polnud Findani vastas seisnud pikahabemelised viikingid vahetuskaubast huvitatud. Lugenud rahapungas olnud hõbeda üle, panid viikingid ka Findani ahelaisse ning viisid ta ühele oma pikklaevadest.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud