Berliini müüri langemine 9. novembril 1989 toimus tänu mitmele õnnelikule asjaolule, milleks kommunistlik diktatuur polnud valmistunud. Nende hulka kuulusid pohmelus Moskvas, eksimus pressikonverentsil ning muidu nii otsusekindla partei juhtide kõhklused.
© Tom Stoddart Archive / Getty Images
TORSTEN WEPER
1. JAANUAR 2020
Ööl vastu 1989. aasta 10. novembrit helises Berliin rõõmutundest. Idasakslased tunglesid tuhandete kaupa läbi avauste müüris, mis oli 28 aastat takistanud vaba liikumist linnas. Teisel pool ootasid lääneberliinlased šampanja ja südamlike kallistustega.
„Täna õhtul oleme kõige õnnelikumad inimesed maailmas,“ ütlesid inimesed šampusekorkide paukude saatel. Tundus, nagu oleksid sakslased idas ja läänes heitnud endilt raske ikke ja saavutanud lõpuks ometi vabaduse.
Külma sõja lõpetanud poliitiline sula algas väga kiiresti ja oli täielik üllatus
Ida-Saksa valitsevale kommunistlikule parteile: Saksamaa Sotsialistlikule Ühtsusparteile (SSÜP). Veel kõigest mõni kuu tagasi ei viidanud miski sellele, et Saksamaa Demokraatlik Vabariik annaks ilma võitluseta alla. Otse vastupidi, partei oli tagasi lükanud kõik Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri Mihhail Gorbatšovi reformiideed glasnostist ja perestroikast (avalikustamisest ja uutmisest).
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud