Bakteriuputus

Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.

© SHUTTERSTOCK

ELSE CHRISTENSEN

7. OKTOOBER 2022

Katkubakter Yersinia pestis tappis ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust. See kurikuulus pisik polnud aga sugugi ainus, mis toona end inimeste keskel hästi tundis.

Bakteritel oli keskajal vaba voli nii maapiirkonnis kui ka kiiresti kasvavates linnades, milles polnud kanalisatsioonisüsteeme. Reostunud vesi, kitsad tänavad ja ülerahvastatud eluasemed võimaldasid mikroobidel lihtsasti levida. Selle tagajärjel vohama hakanud düsenteeria, pidalitõbi ja tuberkuloos põhjustasid suuri kannatusi ja viisid paljud hauda.

Keskaegses linnas valitses inimeste, loomade ja paraku ka bakterite virvarr.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress