Bakteriuputus

Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.

© SHUTTERSTOCK

ELSE CHRISTENSEN

7. OKTOOBER 2022

Katkubakter Yersinia pestis tappis ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust. See kurikuulus pisik polnud aga sugugi ainus, mis toona end inimeste keskel hästi tundis.

Bakteritel oli keskajal vaba voli nii maapiirkonnis kui ka kiiresti kasvavates linnades, milles polnud kanalisatsioonisüsteeme. Reostunud vesi, kitsad tänavad ja ülerahvastatud eluasemed võimaldasid mikroobidel lihtsasti levida. Selle tagajärjel vohama hakanud düsenteeria, pidalitõbi ja tuberkuloos põhjustasid suuri kannatusi ja viisid paljud hauda.

Keskaegses linnas valitses inimeste, loomade ja paraku ka bakterite virvarr.

© FINEART / IMAGESELECT

1. Seep oli keskajal luksuskaup

Käte pesemine seebiga sai Euroopas tavapäraseks alles 18. sajandil.

© SHUTTERSTOCK

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress