Bakteriuputus
Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.
© SHUTTERSTOCK
ELSE CHRISTENSEN
7. OKTOOBER 2022
Katkubakter Yersinia pestis tappis ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust. See kurikuulus pisik polnud aga sugugi ainus, mis toona end inimeste keskel hästi tundis.
Bakteritel oli keskajal vaba voli nii maapiirkonnis kui ka kiiresti kasvavates linnades, milles polnud kanalisatsioonisüsteeme. Reostunud vesi, kitsad tänavad ja ülerahvastatud eluasemed võimaldasid mikroobidel lihtsasti levida. Selle tagajärjel vohama hakanud düsenteeria, pidalitõbi ja tuberkuloos põhjustasid suuri kannatusi ja viisid paljud hauda.
Keskaegses linnas valitses inimeste, loomade ja paraku ka bakterite virvarr.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
