1948. aasta augustis nuheldi ajalehes Rahva Hääl spekuleerimist kunstiga ehk ametlikult kvalifitseerimata artistide kontserte ja esinemisi, mis tõid neile sisse ebeseaduslikku piletitulu.

„Eriti soodne tegevusväli oli kunstiga spekuleerijail põlevkivitööstuse rajoonis. Seal esinesid igasugused „tsirkused“, kõlavate nimedega „brigaadid“, „tsirkus laval“, Keila rahvamaja „mustlas­ansambel“. Alles hiljuti tegutses selles rajoonis keegi „hüpnoti­söör“, kes sai võrdlemisi suuri tulusid ja pettis kergeusklikke kodanikke igasuguste mustade seanssidega. Kõige imelikum on, et see kõik sündis kohalike vastutavate kultuuritöötajate teadmisel.

Antsla ja selle ümbruskonna rahvas mäletab veel hästi kellegi „jõukangelase-fakiiri“ külaskäike sealseis rahvamajades. „Fenomen“ ei häbenenud odavat ja karjuvat reklaami müürilehtedel, pakkudes rahvale oma musta „kaupa“, igasugust keti­murdmist, tulesöömist, naeltel­tantsimist, konnaneelamist, musklite mängu jne.

Mitte kaua aega tagasi külastas Haapsalu nn Leningradi tsirkus. On teada, et selli­sed tsirkusebrigaadid on hankinud endile võltsitud dokumente, kusjuures neil ei ole midagi ühist Leningradi riikliku tsirkusega.

Hiljuti külastas Eesti NSVd Velikije Lukist sõitnud tsirkusbrigaad, kuid kuulutused kandsid millegipärast Ukraina tsirkus-­brigaadi nimetust.

See brigaad sai sellega hakkama, et viis eksiteele isegi meie Kunstidevalitsuse ja hankis sealt endale loa tegutsemiseks Eesti territooriumil. Kuid see ei kestnud kaua: peagi saabus Velikije Luki võimudelt kiri, kus nõuti tähendatud ebaseadusliku brigaadi tegevuse kiiret lõpetamist meie vabariigis.

Mõnel pool on klubid ja kultuurimajad isegi sellega hakkama saanud, et on oma tööplaani võtnud ebaseaduslike brigaa­dide kontserdid, ja neid plaane on kõhklemata kinnitanud Keemia- ja Kaevandus­tööliste Ametiühingu Vaba­riiklik Komitee ja isegi Ametiühingute Kesk­nõukogu,“ raevutseti ajalehes. Säärast praktikat nimetati ebaseaduslikuks ja lubamatuks lohakuseks.