Üks Walesi hobiarheoloog sattus eba­harilikule leiule. Ta luusis Inglismaa piiril Carreghofas, kui tema metallidetektor piiksatas. Mees jäi seisma ja kaevas mullast välja väga erilise kuldsõrmuse. Sellel oli kujutatud surnupealuu, mille ümber ladinakeelne tekst memento mori („pea meeles, et sa sured“).

Ekspertide arvates pärineb sõrmus kas Tudori või varasest Stuarti ajajärgust ehk siis ajavahemikust 1550–1650. Väljend memento mori pärineb antiikfilosoofidelt ning seda kasutati sageli ka Rooma riigis ja varakristluse ajal. Walesi Rahvus­muuseumi ekspertide sõnul peegeldab sõrmuse sünge sõnum 16. ja 17. sajandi suurt suremust, sest toonaste haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu ei elanud inimesed eriti kõrge eani. Ladinakeelne tekst ja selle sõnum on meeldetuletus sellest, kui lühike on elu. 

Morbiidsed ehted pole ainult Walesi fenomen. 16.–17. sajandil oli tekst memento mori kogu Euroopas levinud nii dekoratsioonidel kui ka ehetel. Sõrmuste ja prosside motiividena olid populaarsed ka ristatud luud, koljud ja peale memento mori ka muud inimelu kaduvusele viitavad mõtteterad. Kunstnikud maalisid maale, millel oli kujutatud surnupealuu, liivakell ja närtsinud lilled – kõik need olid peatse vanaduse ning vältimatu lahkumise sümbolid.