Otsing

Väljasaadetuid alandati sageli ka naabrite ees.

Vanasti kasutati laiemate jõgede ületamiseks parveveoteenust. Parvepoiste ajastu hakkas sadakond aastat tagasi küll otsa saama, kuid pole päris kadunud veel tänapäevalgi.

Aiaomaniku hirm – naat – oli kunagi hinnatud ravimtaim.

Inglismaa idaosas asuvast Thetfordi metsast leitud Rooma-aegne aare näitab, et see piirkond püsis paganlikuna kauem, kui teadlased seni arvasid.

Kui viikingite kuningas või ülik tahtis röövretkele minna, kutsus ta kokku laevastiku ehk leiðangr’i. Viikingite riik oli jagatud piirkonniks, millest igaüks pidi välja panema ühe talumeestest moodustatud meeskonnaga laeva. Kaasa tuli võtta relvad, toit ja sõudmiseks aer.

Pärast Teist maailmasõda vallutavad Ungari Nõukogude väed. Järgnevail aastail saab Ungarist veendunud vene­meelse Mátyás Rákosi autori­taarse juhtimise all kommunistlik riik. Arreteerimised, piinamised ja ka hukka­mised on pea igapäevased. Vastuolud valitsuse ja rahva vahel kulmineeruvad 1956. aasta sügisel ülestõusuga.

Napoleon jäljendas Rooma suuri oraatoreid.

Kolumbus maeti Valladolidi linna, enne kui ta keha üle Atlandi viidi.

Tomat muutus populaarseks alles 1880. aastail, kui hakati valmistama tomatiga pitsat.

Rooma rauaajal käis Eestis intensiivne pronksitöötlemine. Sellest annavad tunnistust mõned suured pronksileiud, mis on tõlgendatavad pronksi tagavaradena.

10 aastat võitles keiser Wudi ratsavägi ägedalt xiongnu rändrahva vastu.

Hagudi mõisas sündinud Adam Johann Krusenstern läks ajalukku Venemaa esimese ümbermaailmareisi juhina. See sõit tegi temast kogu maailmas tunnustatud geograafi.

Apatširevolver kaalus kokkupandult 385 grammi.

Iidse linna ja suurvõimu Kartaago jõukad elanikud tegid kõik selleks, et olla kõrgemate jõududega heades suhetes. Seetõttu ohverdasid nad jumalatele nii kulda kui ka isegi lapsi, nagu näitavad arheoloogilised kaevamised.

Aastakümneid on teadlased mõistatanud, miks iseloomustas ühte Jaapani põlisrahvast kandiline peakuju. Nüüd on selge, et see oli kolju taotlusliku deformeerimise tulemus.

Millal täpselt said skandinaavlastest viikingid? Arheoloogid on sellele küsimusele vastamiseks saanud abi otse taevast: iidsete päikesetormide jäljed võimaldavad senisest paremat dateerimist.

Kiri, mille William Vallutaja saatis varsti pärast Inglismaa vallutamist oma uutele alamatele Londonis, sisaldab sõna, mille tähendusest saadi aru alles nüüd.

Tänapäeva Iisraelis asuvast paigast, mida piiblis mainitakse viimsepäevalinna Harmagedoonina, leiti amfiteater, mida Rooma sõdurid kasutasid treeninguiks. Areen oli võõbatud ebatavalist värvi.

Euroopa arstid olid veendunud, et vaimuhaigusi tuleb ravida kirurgilisel teel. Araablased töötasid 1300 aastat tagasi välja spetsiaalse ravimeetodi, mida kasutatakse tänapäevani.

Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo  artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.

Aafrika ranniku lähedal São Tomé saarel asuvad varemed peidavad endas koledat minevikku. Hiljutised väljakaevamised näitasid, et Portugali kolonistid rajasidd 1500. aasta paiku saarele ajaloo esimese istanduse, mille ärimudeliks oli orjade tööjõu kasutamine.

Viikingid ei lootnud kaugetele rannikutele korraldatud röövretkedel ainult heale õnnele. Nende edu tagasid aastatepikkune harjutamine, hoolas planeerimine, psühholoogiliste sõjapidamisvõtete tundmine ning teravmeelsete sõjakavaluste leidlik rakendamine.