Koonduslaagrivangi uskumatu põgenemine Auschwitzist
Auschwitzi koonduslaagrisse sattunud teismeline Rudolf Vrba mõistis, et peab hoiatama Euroopa juute. Nood uskusid, et natside koonduslaagrites hoitakse neid kinni ainult sõja lõpuni, kuid tegelikkus oli hoopis teistsugune.
Auschwitzi koonduslaagri vangid seisid teist tundi pikkades sirgetes ridades oma barakkide ees. Närviliselt põrnitsesid nad väravat, kust iga hetk võis sisse sõita SSi juht Heinrich Himmler. Esimeses reas, kõige lähemal väravale juhtlausega Arbeit macht frei, seisis 17aastane slovakk Rudolf Vrba.
Seotud lood
1945. aasta kevadel tungisid liitlasväed läbi Kolmanda riigi koonduslaagrite väravate. Teel Berliini olid sõdurid näinud juba palju surma ja hävingut, kuid koonduslaagrites kohatud kannatused ületasid kõik.
Ravensbrücki ainult naistele mõeldud koonduslaager oli tõeline maapealne põrgu. Vangid pidid osalema alandavatel loendustel ja tegema 11 tundi päevas orjatööd. Sageli karistasid sadistlikud valvurid naisi mitte millegi eest ning mängisid neid üksteise vastu välja. Solidaarsust ei olnud ka vangide endi vahel. Nad varastasid üksteiselt toitu ja riideid. Iga päev oli võitlus ellujäämise nimel.
1523. aasta suvel koondati umbes 11 000 talupoega võimsasse sõjaväkke, mis pidi maa pealt hävitama Lõuna-Saksamaa röövrüütlid. Need olid aadlikud, kes hankisid elatist teekäijaid röövides. Eriti suurt pahameelt põhjustas röövlite paadunud juht Thomas von Absberg, keda tunti ka kui Käeraiujat.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele