Teises maailmasõjas osalenud riigid ei kasutanud mürkgaase nii ulatuslikult, kui seda tehti esimese maailmasõja ajal. Peamiseks põhjuseks oli hirm, et vastane vastab sama relvaga.

- Ameerika sanitarid vajasid gaasimaski ainult väljaõppe ajal.
- Foto: Granger
Siiski esines üksikuid juhtumeid. Näiteks heitsid Saksa pommituslennukid 1939. aastal Varssavile sinepigaasipomme, kuid väitsid, et tegu oli õnnetusega. Üks teine raport väidab, et Krimmi poolsaarel 3000 maa-alustesse käikudesse peitunud ja kaitsele asunud Nõukogude sõdurit ja tsiviilisikut hukkus, kui sakslased 1942. aastal sinna gaasi lasid. Veidi enne seda, kui puhkes sõjategevus Euroopas, kasutas Jaapan sinepigaasi hiinlaste vastu 1938. aastal toimunud Wuhani lahingus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Johannes Vares-Barbarus on tuntud ennekõike kui 1940. aastal võimule upitatud nukuvalitsuse juht, kes sõlmis Moskvas kokkuleppe Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga. Vähem teatakse ta luulet ning veelgi vähem seda, et valdava osa elust tegutses Barbarus doktor Varesena, jõudes osaleda rindearstina ka Esimeses maailmasõjas.
Sugulased leinavad siiani tollel detsembriööl kaotatud omakseid. Fotoseinad püstitati igaveseks mälestuseks rängast õnnetusest.
Põlenud Rooma sõdureid täis tunnel on teadlasi aastakümneid vaevanud. Roomlasi piirasid Sassaniidid, kes üritasid kõigest väest, maksku mis maksab, tungida garnisonilinna Dura-Europos. Lõpuks seisis nende teel ainult 19 meest. Mis edasi sai?
Natsid arvasid, et puudega inimesed ei peaks lapsi saama, sest nende geenid reostavad aarja rassi. 1939. aastal hakkasid puudega inimesed kaduma.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.