1948. aasta augustis tabas stalinstlik kriitika ametlikke näitlejaid ja artiste, kui nad julgesid üles astuda kavaga, mis mõjus pisutki ebanõukogulikuna.
Juuli lõpus korraldas riiklik filharmoonia Pärnu rannasalongis huumori- ja operettide õhtu. Seda käis vaatamas ka Tallinna polütehnilise instituudi õppejõud V. Tarmisto, kes avaldas augusti alguses Rahva Hääles kontserdi kohta hävitava kriitika. Niisugune asi polnud toona lihtsalt ühe pettunud kontserdikuulaja arvamus, sest kunstitegelaste ideoloogilise truuduse keskajalehes kahtluse alla seadmine pani nad suurde ohtu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegu on raske ette kujutada, et suurriigi tippjuhtkond pühendub täie energiaga heliloomingu valdkonna probleemide lahkamisele. Kõrgstalinistlikus Nõukogude Liidus 1948. aasta veebruaris just nii juhtus ja selle tagajärjed kriitika alla sattunud heliloojatele jt loovisikutele olid sageli traagilised.
Moskvas näitusel esinenud Eesti tippkunstnikud said tasuks süüdistuse "läänelikus formalismis".