Kevad 1940: itaallased käisid Eesti näitusepaviljonis vargil
1940. aasta kevadel Milanos toimunud rahvusvahelisel näitusel langes Eesti paviljon kaks korda varaste ohvriks, jutustas näituselt läbi sõdiva Euroopa kodumaale jõudnud majandusministeeriumi esindaja Alfred Vendt ajalehele Uus Eesti.
Ehkki Eesti paviljon asus otse politseijaoskonna kõrval, külastasid vargad seda kahel korral. „Esimesel juhul politseinikud märkasid sissemurdjat ja see põgenes kuulirahe all, suutmata midagi kaasa võtta peale tühise kribu-krabu,“ rääkis Vendt.
Teisel korral oli varas kaasa võtnud Vendti fotoaparaadi ja ühe näitusel ametis olnud eestlanna hõbepeegli. Hinnalised karusnahad, mis olid Eesti ekspositsiooni üks tõmbenumbreid, oli Vendt selleks ajaks juba paviljonist ära viinud.
„Itaallased oli meie väljapanekutest meeldivalt üllatatud. Eesti esinemine äratas Itaalias huvi meie õlide, tselluloosi, puukaupade, vineeri, põllumajandussaaduste ja konservide vastu, millede järele Itaalias praegu on nõudmine suur,“ kiitis Vendt. „Suurt äri võiks Itaalias teha hõberebastega ja teiste karusnahkadega, sest neid kantakse Itaalias palju.“
1942. aastaks kavandatud Rooma maailmanäitusele oli Eestil plaanis ehitada villa, mis pidi asuma kunstliku järve ääres näituse ühe peatänava ääres. „Vastukaaluks teiste maade marmorile ja kivile ehitab Eesti oma näituspaviljoni puust luksusliku villana, mis tutvustaks meie puumaterjale. On väljavaateid paviljon-villa otseseks edasimüügiks kohe pärast maailmanäituse lõppemist. Villa ehitatakse Eestis valmis. Itaallased andsid nõusoleku Eestist tööliste toomiseks, kes paviljoni seal kokku panevad,“ rääkis Vendt.
Paraku jäid need plaanid Eesti peatse okupeerimise ja Teise maailmasõja ägenemise tõttu katki.
Hetkel kuum
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele