Pöide maalinn oli kasutusel kuni Jüriöö ülestõusuni
Saaremaal Pöide maalinnal läbi viidud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele 13. – 14. sajandist pärineva leiduderikka kultuurikihi.
Leidude seas on keskaegsed kirjapulgad ehk stilused, millega kirjutati vahatahvlile, ning pronkspealistisega käepidemega sööginuga, kirjutab arheoloogia aastakiri Tutulus oma Facebooki küljel.
Seotud lood
Pöide linnus koos Asvaga oli viikingiajal oluline Saaremaa keskus, kust kontrolliti rahvusvahelist kaubateed. Viimased uuringud näitavad, et linnus püsis kasutuses Jüriöö ülestõsuni. Kas linnuse peremees võis sellel ajal olla ka eesti soost ülikuperekond?
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele