• 05.12.25, 17:23

Kui äkiline oli Rakvere kohus?

Vanasti armastati ikka öelda, et äkiline, nagu Rakvere kohus. Kui äkiline, ja kas üldse äkiline, saab otsustada kasvõi nende 1930. aasta 4. detsembri Virumaa Teatajas ilmunud kohtulugude järgi.
Ülima tõenäosusega on tegu sellesama trummikomplektiga, mida varastati. Või siis mitte...
  • Ülima tõenäosusega on tegu sellesama trummikomplektiga, mida varastati. Või siis mitte...
  • Foto: SA Virumaa Muuseumid
Ajaleht kirjutas alljärgnevat: “Kell heliseb ja rahvas saalis tõuseb püsti. Rahukohtunik asub laua taha õigust mõistma ja võtab arutusele järjekorras esimese asja. Kaebaja kohale ilmub Elviine Einmann ja süüdistab Frits Lille ning Jakob Voldemar Taldseppa tema peksmises.
Jalutanud sügisel Rahvamaja uulitsale kui korraga Frits Lill tulnud temale vastu ja hakanud teda sõnalausumata kaikaga peksma, kuna Tõldsepp visanud pikali tee peale maha, et tema liikumist takistada. Palub neid mõlemaid vastavalt karistada.
Kaebealustest on ilmunud kohtusse Lill, kes alles noor, kuid kohtukeel juba selge. Süüdi tema ennast ei tunnista ja peksnud kaebajat ei ole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kohtunik kuulab üle tunnistajad. Need tõendavad Lille süüd, kuid Taldsepa kohta palju keegi ütelda ei tea. Jalutanud küll tülitsejate lähedal, kuid kedagi pole puutunud.
Kohtunik leiab Lille tegevuse karistusväärilise ja määrab temale kaks nädalat aresti, kuna Taldsepa tõenduste puudusel kohtulikult õigeks mõistab.
Kaebealuse kohale sammub nüüd lõbusal näol preili L. Preili L. on valinud omale kerge ja lõbusa elukutse ja sellepärast ei kurvasta ta ka kohtus, kus ta seisnud varemaltki kaebealuse puldi ees. Käesoleval korral süüdistab teda Püssi valla kodanik S. oma raha varguses.
S. seletab, et olnud suvel Rakveres ja peale päevast askeldust läinud õhtul restoraani koos oma sõbraga napsu tegema. Et aeg lõbusamini läheks, palunud saata ettekandjat numbrituppa paar “linnapreilit”. Ja varsti tulnudki sinna õeksed L-d, kellest aga üks kohe lahkunud, kuna teine koos nendega jäänud napsutama.
Varsti lahkunud ka S-i sõber ja nemad jäänud kaebealusega kahekesi. Võetud koos napsu hilja ööni. Väsimusest suikunud S. magama ja ülesärgates olla kadunud olnud lahke linnapreili ja ühtlasi ka tema raha, ainult rahatasku vedelenud põrandal. Arvab, et kes siis muu kui linnapreili võis varastada tema raha.
Preili L. ei tunnista ennast süüdi varguses, vaid arvab, et S-l ei võinud üldse enam raha peale arvete tasumist järele jääda. Palub end õigeks mõista. Kohtunik mõistab L. õigeks, sest viimase süü on tõendamata.
Järjekorras käivad läbi kohtulaua eest saalitäis rahvast. Kes mõistetakse õigeks, kellele määratakse karistus. Viimasena tuleb arutusele Voldemar Viili trummide varguse asi. Vold. Viil on “Esto-Bandi” orkestrijuht. Seletab, et läinud käesoleva aasta sügisel Rakvere tuletõrje seltsimajja orkestri harjut. pidama, kuid ei leidnud seltsimajast oma trumme. Hakanud otsima ning lõpuks selgunud, et trummid olla viinud ära S. S. “Kalevi” orkestrimängijad Roman Varts, Anatoli Andrejev ja Nikolai Lesevits. Süüdistab neid kolme trummide varguses.
Kaebealustest keegi end varguses süüdi ei tunnista. Trummid kuuluda S. S. “Kalevile” ja Viilil ei olla mingisugust õigust nende peale. Vartsile helistanud telefoniga Andrejev, et trummid olla tuletõrje seltsimajas ja neid võib sealt kätte saada. Lepitud kolmekesi kokku ja toodud trummid ära ning viidud Leo Kanepi juurde, kes on ka S. S. “Kalevi” orkestri mängija. Trummide äraviimiseks küsinud Varts nõusolekut S. S. “Kalevi” esimehelt, kes ka sellekohase loa annud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

S. S. “Kalevi” esimees Sirotkin käskinud aga trummide äraviimisest V. Viilile teatada, missugune ülesanne jäänud Lesevitsi peale. Tunnistajana ülekuulatud Sirotkin seletab kohtus, et trummid kuuluvad S. S. “Kalevile” ja mõni aasta tagasi peale S. S. “Kalevi” orkestri “Kalev-Bandi” likvideerimist jäänud trummid ajutiseks kasutamiseks Vold. Viilile. “Kalev” on trummisid Viililt tagasi nõudnud, kuid see pole neid tagasi toonud.
Kogu protsessi käigust ja poolte ning tunnistajate seletustest on näha, et kaebealuste poolt ei võinud juttugi olla vargusest, kuid Viil millegi pärast süüdistab ikkagi kõike kolme trummide varguses, nähtavasti teadmatuses olles sõna “varguse” mõistes.
Vargus on teadupärast salajane võõra vara omandamine omakasupüüdmise eesmärgil ja kuna käesoleval juhul oleks äärmisel juhtumisel ainult võinud olla omavoli tarvitamine, milles aga Viil süüdistust ei tõstnud, siis mõistis kohus kõik kolm kaebealust kohtulikult õigeks.”
Tundub, et vähemalt nende lugude puhul erilist äkilisust Rakvere kohtust välja ei paistnud. Aga eks kindlsti oli (ja päris palju) ka märksa äkilisemaid otsuseid.

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele