Millist ajaarvamist kasutati antiikajal?

Kiviaja inimesed mõtlesid välja tehnoloogiaid, mis hämmastavad tänapäeva teadlasi. Mõni leiutis oli oma ajast tõenäoliselt tuhandeid aastaid ees.

Ajast, mil inimesed hakkasid maad harima, on meil olnud vajadus aastaaegu väga täpselt eristada. Päikeseaasta pikkus 365,24219898 päeva muudab veatu aja­arvamise aga võimatuks. Varasemad kalendrid olid seetõttu sageli nihkes. Seda üritati lahendada näiteks päevi lisades, mis aga hoopis suurendas segadust.

18. sajandi lõpus saavutas üks prantsuse kellassepp Euroopa kuningate ja aadlike seas peaaegu iidoli staatuse. Kellad olid kõrgmood ning Abraham-Louis Breguet tootis ilusaimaid, kalleimaid ja tehnilise täiuseni lihvitud ajanäitajaid.

Vanadel egiptlastel olid suured teadmised astronoomiast ning nad lõid kalendri, milles oli 365 päeva.

Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee