Põhjala suurim kalmuküngas ei pruugigi olla matmispaik
Norra teadlase hüpoteesi järgi ei ole Norra pealinnast Oslost põhja pool asuv Raknehaugeni kalmuküngas matmispaik, vaid hoopis kogukondlik rituaalne rajatis.
Üle 150 aasta on arheoloogid tulutult otsinud sellest künkast müütilise kuninga hauda. Norra Kultuuripärandi Uurimise Instituudi arheoloog Lars Gustavsen väidab aga ajakirjas European Journal Of Archeology ilmunud teadusartiklis, et Raknehaugen ei olegi Põhjala suurim eelajalooline hauakääbas, vaid looduskatastroofi järel rajatud monument.
Seotud lood
Lõuna-Norras Rogalandi maakonnas Sandnesis avastas kohalik elanik tormi käigus juurtega maast välja kistud puu alt 1500 aasta vanuse kuldse mõõgatupe kaunistuse.
Viikingiajal oli elu raske: Põhjala sõdalased käisid kirve ja kilbiga sõjaretkedel või rügasid kodus põldudel. Ometi pidi viikingitel olema ka vaba aega, sest saagades räägitakse mängudest ja muudest lõbustustest.
Kaljujoonistuste ekspert Tormod Fjeld leidis koos tütrega Norra idaosast Bærumi vallast kaljujoonistused, mis võivad olla 3000 aastat vanad. Eriliseks teeb leiu asjaolu, et need on kaabitud liivakivisse.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele