Sõjamood 1939: karusnahk ja villased riided
Teine maailmasõda polnud 1939. aasta talvehakuks Lääne-Euroopas veel hoogu sisse saanud. Sellest hoolimata kujundasid Pariisi moemajad oma kollektsioone vastavaks sõjaaja oludele, kirjutas ajaleht Uus Eesti 1939. aasta 3. detsembril.
„Need „sõjakollektsioonid“ pole aga selle tõttu mitte vähem ilusad. Just vastupidi, nad toovad rohkesti meeldivamat ja kaunimat kui endiste aastate luksus. Need on veetlevad lihtsad villased kleidid, mis rinnalt ja sageli ka seljalt on rikkalikult kroogitud, üksikuid siidkleite ilusa tülltikandiga või littermustriga, siis rida väga sportlikke mantleid, mis paistavad silma taskuterohkusega ja enamasti on vooderdatud karusnahaga (evakueerimise korral on sellised mandlid eriti soojad ja praktilised).
Seotud lood
Esimene maailmasõda muutis peaaegu kõiki eluvaldkondi. Järsk pööre toimus ka moes: ikooniks tõusis seninägematu figuuri ja soenguga naine. Noores Eesti Vabariigis katsuti samuti ajaga sammu pidada.
Esimeses ja Teises maailmasõjas sõdinud meestele polnud jõulumeeleolu loomiseks palju tarvis – piisas koduste kirjast, lihtsast kingitusest või kuusekesest barakis. Ehkki ümberringi lõhkesid mürsud ja pommid, püüdsid sõdurid jõulutraditsioone ikkagi järgida ning veidikenegi pühademeeleolu luua.
Kaks Prantsuse moekunstnikku võistlesid 1946. aastal maailma kõige napima supelkostüümi loomise nimel. Bikiinid sündisid ajal, mil lääs oli valmis tuumasõjaks, kuid mitte naise keha nägemiseks.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele