Rootslaste õhupalliretkest Põhjapoolusele sai katastroof
1897. aastal tõusevad kolm rootslast vesinikuga täidetud õhupalliga õhku, lootes olla esimesed, kes Põhjapoolusele lendavad. Plaan osutub lootusetult naiivseks ja mehed kukuvad Põhja-Jäämere kohal alla. Triivjääl algab võitlus elu ja surma peale.
Pärast kolme päeva õhus kukkus Andrée õhupall alla.
Foto: Roger Viollet / Polfoto
Õhupallipiloot ja uurimisretke eestvedaja Salomon August Andrée silmitses pingsalt kolme meest, kes kõik tõstsid kirve, et olla valmis tema korraldusel köied läbi lõikama. Viimaste tundide jooksul oli külm tuul õhupalli kaitsvat rajatist kõvasti tuuseldanud ning õhupalli nööristiku ja kinnitusköied nagisema sundinud. Suur õhupall kiikus seda kaitsvas hoones küljelt küljele, oodates kannatamatult vabadusse pääsemist.
Juba muistsed eestlased teadsid, et jõukuse eelduseks on vaba kauplemine nii ida kui ka läänega. Viikingite suur kaubatee Austrvegr kulges piki Eesti põhjarannikut ning mööda meie suuremaid jõgesid, jättes siia maha tohutuid rikkusi hõbeda näol.
Pärast ühte tüli kapteniga jäi meremees Alexander Selkirk inimtühja saare rannale. Ta lootis, et ta korjatakse kuu aja jooksul sealt üles, kuid eksis rängasti.
Võitlusvalmid, lojaalsed ja hulljulged musketärid olid Prantsusmaa rusikaks 17. sajandi Euroopa lahinguväljadel. Koosnedes uljastest maameestest, kelle murrakut pariislased halvustasid, võitles musketäride üksus vapralt ja sai Louis XIV kardetud eliitsõjaväeks.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.