Keskaja ehitusämber: Beauvais’ katedraal varises kokku
Beauvais’s asuvast Püha Peetruse katedraalist pidi saama maailma suurim ja ilusaim toomkirik, kuid ehitajate lohakuse ja piiskoppide ebarealistlike ootuste tõttu püüti ehitamisel ületada füüsikaseaduste piire.
Tervelt 380 aastat püüdis mitu ehitajate põlvkonda tulutult piiskoppidele meelepärast pühakoda püstitada. AKGg-Images & M. Evans/Scanpix/Imeline Ajalugu
Munkade rongkäik liikus aeglaselt läbi Beauvais’ katedraali. Kiriku 50 meetri kõrguse võlvlae alune täitus koorilaulu ja viirukisuitsuga. Läbi mitmevärviliste aknavitraažide ruumi tungivad päikesekiired ujutasid mungad üle väreleva valgusega. Rongkäigus osalejad kandsid õlgadel kahte laegast Püha Justinuse ja Püha Ebrulfi (pr k Évroult) luudega. Kirikulised olid nähtust nii liigutatud, et langesid põlvili, tegid ristimärgi ja tänasid jumalat vapustavalt kauni katedraali eest.
Umbes 2150 aastat tagasi valis kreeka poeet Antipatros välja ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutused, mida tema pidas eriti hämmastavaks. Nimekiri sai hiljem tuntuks vanaaja seitsme maailmaimena.
Keskajal nägid kõik maalid välja tasapinnalised. Roomas õppides tuli kunstnik Filippo Brunelleschi aga revolutsioonilisele ideele joonistada ja maalida kolmemõõtmeliselt. Tema pildid vaimustasid kõiki, kuid paranoiline Brunelleschi keeldus aastaid oma saladust paljastamast.
Vähesed suudavad mööduda gooti katedraalist, imestamata selle üle, kuidas keskaegsetel ehitusmeistritel õnnestus rajada nii uhke hoone. Vastus peitub uutes ehitusmeetodites ja hoolikas planeerimises.
Fantastilised lood lohetapjatest rüütlitest ja kangelannadest, kelle soontes voolas piim, aitasid levitada kristlust. Superkangelased kindlustasid kirikule ka tohutu sissetuleku.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.