Mis sai flagellantidest?
13. sajandil levis askeetlik enesepiitsutajate liikumine, kuhu kuuluvaid inimesi kutsuti flagellantideks.
Usufanaatikutena lootsid nad end verele piitsutades saavutada inimkonnale pattude andestamise. 1340. aastateks oli flagellantide liikumine kasvanud nii suureks, et paavsti arvates hakkas see teda ohustama ning ta keelustas usulahu 1349. aastal. Sestpeale jahtis flagellante inkvisitsioon. Paljud neist põletati ketseritena tuleriidal. Viimased kohtumõistmised flagellantide üle toimusid 1480. aastatel.
Seotud lood
Kui inimene suri, kutsusid britid kohale patusööja, kes spetsiaalse rituaali abil tagas surnu hingele rahu. Patusööja ise aga rahu ei leidnud ning elas ühiskonna põhjas vihatu ja tõrjutuna.
Prantsuse kuningal on suur plaan. Ta soovib sõlmida liidu idas asuvate mongolitega, et alistada Jeruusalemma vallutanud moslemid. Selleks peavad mongolid aga kristlasteks hakkama. Tundmatule maale läheb ristiusku viima munk Willem.
Nad töötasid meestega võrdsetel alustel, jõid oksendamiseni ja võisid saada isegi kuningriigi jumalikeks valitsejateks. Egiptuse naised olid vanaajal kõige vabamad.
Roomlaste pärijate bütsantslaste ja Sassaniidide rivaalitsemisel oli ka usuline tagapõhi. Ajal, mil kristlased ja zoroastristid mõõgavõitlust pidasid, võitis idamaalaste sümpaatia hoopis kolmas religioon.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele