Maa-alused pelgupaigad pakkusid metsavendadele kaitset
Jättes kõrvale nn kindluspunkrid ja pisikesed ühemehekoopad, jagunesid metsavendade maa-alused redupaigad kahte suuremasse kategooriasse: umbpunkrid ja külgmise väljapääsuga punkrid. Nende maa-aluste punkrite arheoloogilised uuringud räägivad seal läbielatust nii mõndagi.
Loe AI kokkuvõtet
Pealt suletava luugiga maa-aluste umbpunkri sissepääs võis olla nii ehitise lael kui ka vertikaalselt eenduv selle ühel küljel või nurgas. Mõnikord eristab selliseid varjekohti külgmise väljapääsuga punkritest üksnes palju järsema kaldenurgaga sissepääs (u 30–40 kraadi). Piir umbpunkri ja külgmise väljapääsuga punkri vahel võis olla väga hägune. Eriti juhul kui sissepääs läks sujuvalt üle madalaks kraaviks.
Seotud lood
Eesti ühe tuntuma metsavenna Ants Kaljuranna ehk Hirmsa Antsu mahalaskmisest möödus täna 75 aastat.
Metsavendadele oli tähtis nii see, et nende maa-alune punker poleks vaenlasele nähtav, kui ka see, et punkri avastamise puhul oleks võimalik seda kaitsta. Lahendus leiti kindluspunkri tüüpi rajatistes.
Eelkõige kõrgema põhjaveetasemega piirkondades võis olla vajalik looduslike tingimuste tõttu ehitada maa-aluse punkri asemel maapealne. Sageli valiti siis elu- ja varjumispaigaks sood ning rabad.
Viasat History viib sind ajarännakule läbi maailma kõige põnevamate lugude – alates kadunud tsivilisatsioonidest ja iidsetest saladustest kuni vapustavate teadusavastusteni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele