Hea mõisahärra pole vaid pelk legend
Häid mõisahärrasid on ikka olnud, kuigi rahva mälestustes on nad pigem erandid. Tänane lugu räägib just ühest taolisest. Natuke võõraste sulgedega ehtimine see on, aga kui elu oleks läinud natuke teistmoodi, oleksid head mõisahärrat taga nutnud virulased, mitte Tartumaa rahvas.
Seotud lood
Eestimaa rüütelkonna peamees oli justkui Eestimaa kubermangu president-peaminister. Viimane ja ka kuulsaim mees selles ametis oli Aaspere mõisahärra Eduard von Dellingshausen.
1906. aasta alguses kihutasid mööda Virumaad ringi karistussalgad, kes saadeti Eestisse maha suruma talupoegade stiihilisi väljaastumisi. 12. märtsil 1906 said virulased viimaks karistussalkadest lahti.
Valgustatud kirjamees Friedrich Gustav Arvelius leidis, et tema kohus on kultiveerida eesti keelt ja eesti keeles kirjutada, et aidata nii kaasa "oma vendade heaolule".
23. mail 1816. aastal kinnitas tsaar Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega anti talupoegadele isiklik vabadus. Analoogseid kohalikke “seadusi” oli aga osa Eestimaa mõisnikke juba eelnevalt oma mõisates kehtestanud. Tuntuimad sellistest nn eraõigustest on Vigala ja Halliku eraõigused. Kõige radikaalsem ja kaugemaleminevam on aga Kandle mõisniku Peter Frommhold von Löwis of Menari 1801. aastal koostatud Kandle eraõigus.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele