Söestunud teravili võib muuta arusaama Gröönimaa viikingitest
„Enamikul selle maa elanikest pole aimugi, mis on leib, sest nad pole seda kunagi näinud,“ kirjutas üks norralane 13. sajandil Gröönimaa viikingite kohta. Nüüd näitavad uuringud, et ta võis eksida.
Viikingid saabusid Islandilt Gröönimaale ja 980. aastail rajasid sinna oma asulad. Varasemad uuringud on näidanud, et viikingid toitusid kariloomadest ja mere-elukatest: hülgetest, vaaladest ja kaladest. Taimeuuringud on seni jäänud varju ja laialt on levinud oletus, et viikingid ei kasvatanud Gröönimaal üldse teravilja. See arusaam võib nüüd muutuda.
Seotud lood
Väikeses unustatud Poola külas on arheoloogid välja kaevanud mitu saladuslikku 11. sajandist pärit hauda. Leid on äratanud suurt tähelepanu, kuna analüüsid näitavad, et surnud pole poolakad, vaid skandinaavlased. Sensatsiooniline avastus viitab, et viikingid mängisid Poola riigi rajamisel tähtsat rolli.
Roomlasi peeti vanaaja terasetootmise meistriteks, kuid nüüd selgub, et arktiliste piirkondade elanikud olid selles kunstis niisama osavad.
Juba muistsed eestlased teadsid, et jõukuse eelduseks on vaba kauplemine nii ida kui ka läänega. Viikingite suur kaubatee Austrvegr kulges piki Eesti põhjarannikut ning mööda meie suuremaid jõgesid, jättes siia maha tohutuid rikkusi hõbeda näol.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele