Rabid läksid tapamajas taplema
Kirikuisad peaksid ju kuulutama ligimesearmastust ja headust ning selles ka ise teistele eeskujuks olema, kuid mitte alati pole nii. Rakveres läksid 1930. aasta sügisel karvupidi kokku kaks rabi.
Rakveres juudi koguduse õpetajaks oli rabi Hirsch Grabe. Paraku oli rabi ülimalt riiaka iseloomuga ning kippus sõnade asemel kätega probleeme lahendama. Kogudusel sai lõpuks riiakast rabist villand ning mees otsustati ametist lahti lasta. Uus õpetaja kutsuti Valgast, sealse rabi K. poeg Abram. Mees jõudis Rakverre 1930. aasta 29. oktoobril.
Sama päeva õhtupoolikul oli tapamajas loomade tapmine juudi kommete kohaselt ja uus rabi läks koos koguduse liikme Morduch S.-iga tapamajja oludega tutvuma. Paraku ootas seal ees senine õpetaja Hirsch Grabe, kes tahtis loomade tapmisega algust teha. Kogudus oli selle aga keelanud ja ka tapamaja informeerinud ning loomade ligi meest ei lastud.
Grabe püüdis jõuga taparuumi tungida, kuid koguduse liikmed ja tapamaja rahvas takistasid teda. Mees vihastus seepeale korralikult. “Nähes, et kõiges selles süüdi on uus õpetaja, hakkas ta uut õpetajat sõimama, ja kui see väljus, et politseid kutsuda, kargas Grabe talle järele, tõmbas palitu hõlma alt välja jämeda kepi ja tahtis langetada selle uuele õpetajale pähe,” kirjutas 1930. aasta 1. novembri Virumaa Teataja.
Õpetajaga kaasas olnud 73-aastasel Morduch S.-il õnnestus vahele astuda ja löök tabas hoopis tema pead, nii et mehel oli nina verine. Grabe jätkas kaikaga vehkimist, kuni teised kohalolnud juurde jooksid ja kepi tema käest ära kiskusid.
“Marru läinud Grabe aga haaras nüüd põuest loomade tapmise noa ja sõnade saatel: “ma su tapan!” tahtis sellega hoopide andmist jatkata, kuid juuresolijatel läks korda ka nuga ta käest ära kiskuda,” kirjutas ajaleht.
Uus õpetaja lahkus seepeale tapamajast ning suundus politseisse. Morduch S. laskis oma haavad arstil üle vaadata ning esitas seejärel Grabe vastu kaebuse kergete kehavigastuste tekitamises.
Ajaleht meenutas, et Hirsch Grabe oli oma ülekeeva iseloomuga varemgi kõneainet andnud, kui ta oma käed käiku oli lasknud. “Nii kiskunud ta ühel koosolekul kirikus isegi juhatuse liikme S-il näo küüntega veriseks, kusjuures küünte all olev mustus haavadesse sattudes mädanemise tekitas ning S-le näkku õige tuntavad armid jättis,” kirjutas Virumaa Teataja. Uus õpetaja aga teatas, et ei kavatse enne ametisse asuda, kui koguduse juhatus on korra jalule seadnud.
Ajaleht Virulane aga kirjutas muuhulgas: „Looma tapmine juudi kombe järele on erinev harilikust tapmisviisist. See on õieti piinav viis võtta loomalt elu. Siit on tulnud siis ka sõna rabiaatne, mis tähendab metsik, pöörane, hullumeelne. Tapetavat looma torkab noaga esiteks rabi, siis alles läheb loom üle õige tapja kätte. Selle tapmisviisi vastu on korduvalt avaldanud protesti ka loomakaitse ühing.“
Virulane märkis, et Grabe oli mõnuga loomi tapnud ja kui tuli võistleja, kes tahtis temalt leivapalukest ära võtta, „kerkis temas rabiaatne viha ja ta pani vastast sõimama“.
Aga vaene loom jäi sel korral tapmata.
Rakvere juudi kogudus tekkis 1860. aastate lõpus. Kui varem olid juudi kaupmehed ja käsitöölised tohtinud elada vaid neile määratud paikades linnade lähikonnas, siis 1865. aastal tehtud seadusemuudatus lubas neil elada igal pool Venemaal. Täpsemalt said sellise loa sõdurid koos perekonnaliikmetega, oma kutsealal töötavad ametitunnistusega käsitöölised, pärast diplomi saamist viis aastat järjest töötanud I järgu kaupmehed, kõrgharidusega spetsialistid.
Hetkel kuum
Kopl Jokton on 1926. aastal ilmunud raamatus “Juutide ajalugu Eestis” kirjutanud, et 1865. aastal ei elanud Rakveres ühtegi juuti. 1850. aastatel saadetud Tallinnast kaheksa juudi sõdurit Rakverre sõjaväekomandeeringusse. Kohalikud elanikud kogunenud neid vahtima kui imeloomi. Kristlased ei tahtnud oma silmi uskuda – juudid on samasugused inimesed nagu kõik teisedki, sarvede ja sabata.
Isegi veel aastal 1866, kui Rakverre saabusid esimesed käsitöölised Tsvi Hirsch Scherman ja Aharon Idel Fridman (tegelikult esimesed Rakvere juudid), ei leidnud nad siin elamisvõimalust. Neid lihtsalt kardeti. Nad pidid kaks aastat elama linnast eemal aja ära teeninud sõduri pool, kes varem oli olnud Poolas ja tundis juute.
Tollal ei olnud Rakveres ka juudi kalmistut ning selle kandi juudid maeti kuni Rakvere juudi surnuaia rajamiseni Väike-Maarjasse. Kui aga esimesed juudid olid lõpuks Rakveres kanda kinnitanud, hakkas juutide arv kiiresti kasvama ja 1880. aastate lõpus oli Joktoni andmetel Rakveres juba ligi sada juudi perekonda. Samas muutus juutide arv Rakveres üpris palju ning 1917. aastal elas linnas näiteks kõigest 35 juudi peret.
Seotud lood
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele