Ukraina kritiseeris Poola parlamendi alamkoja otsust kuulutada 11. juuli Teise maailmasõja ajal ukraina relvaformeeringute poolt poola elanikkonna suhtes läbi viidud genotsiidi mälestuspäevaks.
Poola arheoloogid tänavu aprillis Volõõnias  tapetud poolakate säilmeid välja kaevamas.
  • Poola arheoloogid tänavu aprillis Volõõnias tapetud poolakate säilmeid välja kaevamas.
  • Foto: AFP / Scanpix
Aastail 1943 – 1945 tapeti Saksamaa poolt okupeeritud Poolas Volõõnia, Polesje, Ida-Galiitsia ja Lublini piirkonnas kuni 120 000 inimest. Tapatöö viis läbi nn Ukraina Ülestõusuarmee (UPA), mis oli Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) relvastatud tiib.
Veresauna kõrgpunkt oli 1943. aasta juulis ja augustis ning sellel oli poolakate-vastase etnilise puhastuse iseloom, kuigi ohvriks langes ka teistest rahvustest inimesi, sh ukrainlasi, kes poolakaid nn banderalaste eest varjasid.
Suur osa neist aladest, kus mõrvad toimusid, jäi pärast Teist maailmasõda Ukraina NSV koosseisu.

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele