Ukraina on vastu poolakate genotsiidi mälestuspäevale

Aastail 1943 – 1945 tapeti Saksamaa poolt okupeeritud Poolas Volõõnia, Polesje, Ida-Galiitsia ja Lublini piirkonnas kuni 120 000 inimest. Tapatöö viis läbi nn Ukraina Ülestõusuarmee (UPA), mis oli Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) relvastatud tiib.

Veresauna kõrgpunkt oli 1943. aasta juulis ja augustis ning sellel oli poolakate-vastase etnilise puhastuse iseloom, kuigi ohvriks langes ka teistest rahvustest inimesi, sh ukrainlasi, kes poolakaid nn banderalaste eest varjasid.

Suur osa neist aladest, kus mõrvad toimusid, jäi pärast Teist maailmasõda Ukraina NSV koosseisu.

Poola parlamendi alamkoda Seim võttis 4. juunil vastu otsuse kuulutada 11. juuli „poolakate mälestuspäevaks, kes langesid Teise Poola Vabariigi idaaladel OUN-UPA poolt läbi viidud genotsiidi ohvriks“. 11. juuli on juba praegu selle tapatöö ohvrite mälestuspäev, kuid nüüd muudeti see ka ametlikuks riigipühaks. Jõustumiseks vajab Seimi otsus aga ka parlamendi ülemkoja Senati heakskiitu ning Poola veel ametis oleva presidendi Andrzej Duda allkirja.

Ukraina küll tunnistab poolakate tapmist, kuid pole nõus termini „genotsiid“ kasutamisega. Ukraina välisministeerium nimetas selle sõna sisaldumist Seimi otsuses Ukraina ja Poola heanaaberlike suhete rikkumiseks, kirjutab portaal Notes from Poland.

Ukrainlaste poolt tapetud poolakate säilmete kohtlemise küsimus on pikalt rikkunud Ukraina suhteid Poolaga, kuni selleni välja, et Poola on ähvardanud blokeerida Ukraina liitumise Euroopa Liiduga.

2024. aasta novembri lõpus saavutati aga oluline edasiminek, kui Poola välisminister Radosław Sikorski ja tema Ukraina kolleeg Andri Sõbiha‎ allkirjastasid ühisavalduse, milles deklareerisid valmisolekut selle teema lahendamiseks.

„Ukraina kinnitab, et ei tee takistusi Poola riigiorganitele ja eraõiguslikele organisatsioonidele, mis viivad koostöös Ukraina institutsioonidega ja vastavuses Ukraina seadustele Ukraina territooriumil läbi töid säilmete leidmiseks ja ümbermatmiseks,“ öeldakse avalduses.

Volõõnia kandis arvatakse siiani leiduvat 55 000 tapetud poolaka ja 10 000 juudi säilmed, mida ei ole üles leitud.