Põhjamaalased saabusid Ameerika Ühendriikidesse, lootes saada maad, ehitada maja ning rajada jõukas elu. Ümberasujad pidid aga tõdema, et ellujäämine preerias nõudis tõsist rassimist ja võitlust elu eest.
Tollel 1865. aasta suvepäeval küpsetas päike Nebraska kohal halastamatult. Pikk kolonn vankreid roomas aeglaselt üle preeria, sõitjaiks põhjamaised mormoonid.
Tulevane riigijuht Konstantin Päts tegi sunnitud paguluse aastail laevareisi Ameerika Ühendriikidesse ning propageeris ümberasumist ka kodumaa ajakirjanduses.
Saamid elasid 19. sajandi Põhja-Norras rasket elu teise sordi kodanikena ja paljud klammerdusid pudeli külge, et argipäeva tõrjuda. 1852. aastal sai rühmal saamidel küllalt. Ühe usuäratajast preestri mõjul astusid nad norrakatest piinajate vastu.
19. sajandi lõpus harrastasid siuud vaimutantsu, mille abil nad lootsid preeria valgetelt tagasi võita. Ameeriklased tõlgendasid seda indiaanlaste sõjakuulutusena ja vastasid Wounded Knees relvadega.