Munk Ansgar eluohtlikul missioonil viikingite maal
Frangi keiser otsustas aastal 826, et sõjakatest viikingitest peavad saama kristlased. Keiser valis selle ülesande täitmiseks välja õige mehe: munk Ansgari, kes oli valmis oma usu nimel surma minema. Hoolimata sellest, et viikingid põletasid ta kirikud ikka ja jälle maha, pöördus kartmatu misjonär Skandinaaviast elusana tagasi.
Sellel 826. aasta suvepäeva hommikul oli Reini jõe rannale kogunenud palju inimesi. Tuhanded Mainzi elanikud olid tulnud välja lootuses näha kas või korraks oma silmaga eksootilisi viikingeid, kes oma laevadega parasjagu mööda jõge sõitsid. Juhtlaeva vööris seisis daanide (niimoodi tänapäeva Taani ala viikingeid toona kutsuti) kuningas Harald Klak. Tema taga paistis ligi sada laeva, milles istusid aerude taga pikahabemelised viikingid. Nad olid tulnud nii kaugele sisemaale selleks, et kohtuda maailma kõige mõjuvõimsama mehega – Frangi keisri Ludwig Vagaga.
Seotud lood
Murtud vanne, keelatud suudlus või hooletult öeldud sõna – viikingi au võis kergelt ohtu sattuda. Ja kui see oli kord kaotatud, oli solvatul vaid üks moodus see tagasi saada: maksta kätte võimalikult veriselt.
837. aastal röövisid viikingid Iirimaa idaosas Dublini kloostrit. Mõni aasta hiljem läksid viikingid uuesti – seekord selleks, et jääda. Viikingiajal linn arenes ning muutus võimsaks keskuseks, mille õitsengule pani aluse Põhja-Euroopa olulisim orjaturg.
Viikingid ei lootnud kaugetele rannikutele korraldatud röövretkedel ainult heale õnnele. Nende edu tagasid aastatepikkune harjutamine, hoolas planeerimine, psühholoogiliste sõjapidamisvõtete tundmine ning teravmeelsete sõjakavaluste leidlik rakendamine.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele