Vatikanist leiti keiser Caligula pliitoru
Suure osa tänasest Vatikanist hõlmas antiikajal nn Horti Agrippinae. See oli luksuslikku villat ümbritsenud suur aed, mis kuulus Agrippina Vanemale, väejuht Germanicuse naisele. Kompleks rajati 1. sajandi eKr lõpus.
Pärast keiser Tiberiuse surma tuli võimule Aprippina poeg Caligula. Tema sünninimi oli Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus, kuid teda tunti hüüdnime Caligula järgi, mis tähendas „Saapakest“. Selle oli poisile andnud tema isa Germanicus, sest poiss kandis Reini armee laagreis sõjameeste keskel elades sõdurisaabaste kujulisi lastesaapaid.
Seotud lood
Esimese kolmesaja aasta jooksul pärast Jeesuse ristilöömist veeretati süü kõiges, mis oli Rooma riigis halvasti, kristlaste kaela. Ristiusu jüngreid kiusati taga, piinati ja tapeti. See kõik lõppes kui noaga lõigatult siis, kui keiser Constantinus I nägi taevas ilmutust.
Pontius Pilatuse palverändurite tee lõppes Templimäe jalamil, kus seisis kuulus juutide tempel kuni 70. aastani pKr, mil Rooma väed linna maha põletasid. Tänapäeval on templist alles üksnes Nutumüür.
Mänguhimulised roomlased rajasid 8. sajandil eKr endale võidusõidurajaga võistlusväljaku. Algne mudane rada muutus ajapikku Rooma suurimaks rahvalõbustuspaigaks.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele