Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabadussõja abiorganisatsioon Ühistöö
Äsja sündinud Eesti riik läheb Vabadussõtta peaaegu paljaste kätega – puudu on relvadest, riietest ja toidumoonast. Sõdurite põetamise, toitlustamise ning neile annetuste kogumise võtavad enda peale tuhanded vabatahtlikud. Nende töö on määrava tähtsusega eriti esimestel sõjakuudel, mil ühing Ühistöö täidab tihtilugu ka riigi ülesandeid.
Balti jaamas on silmapaistvalt palju rahvast: õpetajaid ja vanemate klasside õpilasi, kaitseliitlasi ja tuletõrjujaid. Inimeste nägudelt peegeldub korraga ootusärevus ja tüdimus. Koolilaste ärkvel hoidmiseks räägitakse muinasjutte. Kõigest paar päeva varem, 8. detsembril 1918, oli asutatud ühing Ühistöö, mis koondab vabatahtlikke, kes aitavad korraldada riigikaitsetööd äsja puhkenud Vabadussõja tagalas. Esimese ülesandena on Balti jaama sisse seatud vastuvõtmispunkt, kus antakse sõduritele süüa ning võetakse vastu haavatuid.
Seotud lood
Käes on eestlaste suurpäev ja külalised saabuvad Estonia avamispidustustele.
Bolševistliku Venemaa juht Vladimir Lenin jäi uskuma kohalike enamlaste liiga optimistlikke teateid ja käsutas Punaarmee Narvat vallutama ilma korraliku ettevalmistuseta. Narvas tuli punastel peale kodumaale igatsevate Saksa sõdurite rinda pista ka Eesti Vabariigi esimeste sõjaväeüksustega.
Eesti poliitilise kursi suhtes kriitilised ühiskonnategelased avaldasid 1998. aasta 23. aprillil Jüriöö üleskutse, mis maalis riigis kujunenud olukorrast troostitu pildi.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele