Põlva lähedal oleva Rosma muinaslinnuse võisid rajada muistse Tartu võimukandjad, kes soovisid pääseda Pihkvasse ilma Otepääd läbimata, oletab arheoloog Heiki Valk.
Ugandi muinasmaakonnas oli kaks suurt keskust: Otepää ja Tartu, kusjuures maakonna pealinnaks oli selgelt Otepää. Ehkki Ugandi oli suur maakond, ei hõlmanud see tervet Kagu-Eestit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praeguse talvepealinna Otepää keskväljaku lähedal asub muinasaegse Ugandi pealinn. Jah, te lugesite õigesti. Veel enne, kui meil tekkisid keskajale omased pärislinnad, olid meil olemas suuremad aolinnad või linnused-võimukeskused, mida me võime õigusega lugeda ühe või teise maakonna või lausa mitut maakonda hõlmava piirkonna pealinnaks.
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.
Esimene linnus rajati Tartusse Emajõe koolmekoha kaitseks ja selle peremees oli Lõuna-Eesti toonase keskuse Otepää võimuperekond. Millegipärast äratas see tagasihoidlik eelpost Vana-Vene vürstide huvi ja vallutushimu.