Viikingimatuse kilbid osutusid ehtsaks
Ajaloolased on 140 aastat uskunud, et kuulsalt Norra Gokstadi laevalt leitud viikingikilbid olid iluasjad. Nüüd arvab Rootsi teadlane, et see on valearvamus, kilpe kasutati lahingus.
Stockholmi ülikooli viikingiaja ekspert Rolf Warming avaldas artikli Norra Gokstadi laevalt 1880. aastail leitud kilpide kohta. Siiani on ajaloolased ja arheoloogid uskunud, et kilbid olid puhtalt dekoratiivsed ja valmistatud spetsiaalselt viikingimatuseks, milleks laeva umbes 904. aastal kasutati. Aluselt leitud kilbid tundusid võitluseks liiga õhukesed.
Seotud lood
Talumehed tulid lahingusse saarepuidust odadega, rikkad mehed Saksamaalt imporditud mõõkadega ning võitlustes karastunud sõjamehed vehkisid kahe meetri pikkuste sõjakirvestega. Selline oli viikingite võitmatu vägi, keda keegi ei suutnud kolmesaja aasta jooksul peatada.
Teadlased on sajandeid mööda vaadanud faktist, et läänemeresoomlased olid samasugused viikingid nagu muistsed Skandinaavia sõdalased. Tänapäeva Soome, Eesti ja Läti võtavad nüüd sisse koha viikingimaade seas.
Oslo arheoloogide rõõmuks tuli sadu aastaid tühjana seisnud aiast päevavalgele väärikas viikingihaud. Haruldasest leiust võib olla abi teaduslikus töös.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele