Artiklisari Eestimaa linnused: Rõuge linnuse võim tugines kaubandusele
Ajal, mil Otepää, Viljandi ja Tartu olid üksnes kohaliku tähtsusega linnused ja asulad, eksisteeris Kagu-Eestis üks Mandri-Eesti olulisimaid viikingiaja tõmbekeskusi – Rõuge muinaslinnus. Rõuge tõusis esile tänu vilkale kaubavahetusele, mille üks osa võis olla orjakaubandus.
Enne Rõuge linnuse põhjalikumat käsitlemist tuleb vaadelda aega ja ruumi, milles too muinaslinnus esile kerkis. Ajaloolased on seda ajastut nimetanud keskmiseks rauaajaks ja Eesti alal dateeritakse seda ajavahemikku 450–800 pKr. See oli rahutu aeg, mil peaaegu kogu Euraasias toimus suur ja intensiivne rahvaste ümberpaiknemine.
Seotud lood
Pöide linnus koos Asvaga oli viikingiajal oluline Saaremaa keskus, kust kontrolliti rahvusvahelist kaubateed. Viimased uuringud näitavad, et linnus püsis kasutuses Jüriöö ülestõsuni. Kas linnuse peremees võis sellel ajal olla ka eesti soost ülikuperekond?
Praeguse talvepealinna Otepää keskväljaku lähedal asub muinasaegse Ugandi pealinn. Jah, te lugesite õigesti. Veel enne, kui meil tekkisid keskajale omased pärislinnad, olid meil olemas suuremad aolinnad või linnused-võimukeskused, mida me võime õigusega lugeda ühe või teise maakonna või lausa mitut maakonda hõlmava piirkonna pealinnaks.
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele