Metsavendluse väheuuritud peatükk: metsaõed
Maskuliinse sõna „metsavend“ praegune tähendus pärineb Saksa okupatsiooni ajast, mil 1941. aasta nn suvesõja võitlejaid ei soovitud „psühholoogilistel põhjustel“ kutsuda partisanideks, vaid hakati nimetama metsavendadeks. Teise maailmasõja järel ning eriti pärast 1949. aasta märtsiküüdtamist oli end Nõukogude võimu eest metsades varjamas aga ka silmatorkavalt palju naisi ehk „metsaõdesid“, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirjas Tuna.
Enda varjajate koguarv oli arvatavasti suurim 1944. aasta sügsel vahetult enne ja pärast Punaarmee pealetungi, mil kümned tuhanded inimesed olid oma kodu maha jätnud.
Seotud lood
ENSV territooriumil teguses 1948. aasta 10. juuli seisuga 20 metsavennasalka, kuhu kuulus 103 inimest, kirjutati Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonna 2-N ettekandes. Üksikmetsavendade arvuks hinnati 48.
Pärast sõda elas Nõukogude Liidus naisi 22 miljoni võrra rohkem kui mehi. Just nemad pidid riigi üles ehitama ning sünnitama ka uued riigikodanikud, trotsides kehva palka ja nigelat olmet.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele