Reformatsiooniaegsed rahutused ujutasid Euroopa põllud talurahva verega üle
Lutheri mäss paavsti vastu haaras ka saksa talupoegi. Ent nemad ei rahuldunud ainult kirikureformiga. Muutuma pidi kogu ühiskond! Nii läksid nad aadlike hästi relvastatud väe vastu oma kirveste ja hangudega.
Sel 1525. aasta lihavõttepühapäeval paistis kõik esialgu rahumeelne. Krahv Ludwig von Helfenstein teadis aga, et rahulolematus tema külades on suur. Ohutuse huvides oli ta oma Lõuna-Saksamaa Weinsbergi lossi koondanud 16 ustavat rüütlit ja 60 palgasõdurit. Lossi juurde kogunes hiljem samal päeval 6000 tulivihast talupoega. Krahv esitas neile ultimaatumi, et mingu nad koju või nende talud ja külad põletatakse maha.
Seotud lood
End anabaptistideks ehk taasristijateks nimetanud sektandid uskusid, et kohtupäev saabub 1534. aasta ülestõusmispühade ajal. Nad valmistusid Jeesuse teiseks tulekuks, tehes Saksamaa linnast Münsterist uue Jeruusalemma. Lahkusuliste valitsemine tõi peagi türannia ja näljahäda.
Raudteed, telegraaf ja vabanemine pärisorjusest – 19. sajand on kiire tehnilise ja ühiskondliku progressi ajastu. Kõigest hoolimata tabab eesti talupoegi tervelt kolm näljahäda järjest. Need on põhjustatud halbadest ilmaoludest ning mõisnike nõutavatest suurtest koormistest. Meeleheitel inimesed söövad rohtu ning keedavad tuhast putru.
Martin Lutheri uuest kristlusest võlutuna põgenes rühm Saksamaa nunnasid Nimbscheni kloostrist protestantismi tugipunkti Wittenbergi. Sealt lootsid nad leida endile abikaasa. Ülesanne osutus arvatust raskemaks.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele