Artiklisari Eestimaa linnused: Soontagana maalinn, Mereäärse maa pealinn
Soontagana linnus asub tänapäeval tõelisel ääremaal. Siin, Rapla ja Pärnu maakonna piiri lähedal Avaste looduskaitsealal valitsev eraldatus ei anna ühtegi vihjet, et kauges minevikus oli see linnus Lääne-Eesti oluline majanduslik ja poliitiline keskus – Mereäärse maa pealinn.
Kroonik Henrik kasutab Soontagana muinaskihelkonna ja samanimelise maalinna (castrum Sontagana) kohta ka nime Mereäärne kihelkond (kiligundam, que Maritima vocatur). Soontagana muinaskihelkond avaldas oma suurusega muljet, ulatudes kagus Pärnu jõe alamjooksuni, lõunas ja edelas mereni kohas, kuhu hiljem tekkisid Audru ja Tõstamaa kihelkond, ning läänes Hanila, Karuse ja Lihula muinaskihelkonnani. Põhjas hõlmas see arvatavasti osa hilisemast Vigala kihelkonnast ja idas küündis Korbe (Kõrbe) muinaskihelkonnani, mis on tänapäeva Pärnu-Jaagupi ümbruskond.
Seotud lood
Muistselt Järvamaalt on teada üksainus tõsisem linnus – see on Jäneda. Miks ei vajanud jõukas maakond rohkem sõjalisi tugipunkte? Vastus võib peituda ulatuslikes soodes, mis kaitsesid järvamaalasi nii tõhusalt, et linnuseid polnud vaja. Need sood andsid Järvamaale ka nime.
Praeguse talvepealinna Otepää keskväljaku lähedal asub muinasaegse Ugandi pealinn. Jah, te lugesite õigesti. Veel enne, kui meil tekkisid keskajale omased pärislinnad, olid meil olemas suuremad aolinnad või linnused-võimukeskused, mida me võime õigusega lugeda ühe või teise maakonna või lausa mitut maakonda hõlmava piirkonna pealinnaks.
Selles artiklis kirjutame Saaremaa kõige vanemast linnusekohast Asvast.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele