Kagu-Eesti soost leiti erandlik viikingiaegne kaelavõru
Umbkaudu 8. ja 9. sajandi vahetusel ehk viikingiaja alguses Kagu-Eesti maapõue jäänud hõbeaare on erandlik nii oma sisu kui ka omapärase leiukoha tõttu.
Enne 1866. aastat tuli Vastseliina kihelkonnast Hindi külast Juhkami talu maadelt päevavalgele Loosi I ehk Hindi aare. Aarde avastamisolude kohta on teada, et peitvarale satuti soisele alale kuivenduskraavi kaevates, kusjuures leiukohal täheldati ka puitkonstruktsiooni olemasolu. Hõbeaare, mis koosneb peale terve sadulotsise kaelavõru veel kolme võru katketest, olevat esialgu sisaldanud neljandagi analoogse ehte fragmente. Kui varasematel aastakümnetel on Eesti arheoloogid dateerinud Hindi aarde 7.–8. sajandisse, siis viimasel ajal on hakatud üha rohkem seda paigutama 8.–9. sajandisse.
Seotud lood
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele