Merevaik oli Põhjala kuld
Viikingid kandsid merevaiku maagiliste amulettidena, roomlased neelasid seda afrodisiaakumina ning Saksa rüütliordu sai palju kasu sellega äritsemisest. Põhja-Euroopast pärit merevaik oli nõnda nõutud, et Vahemere-äärseid tsivilisatsioone ja Läänemere rannikut hakkas ühendama kaubatee.
Sa tead kiviaega, pronksiaega ja rauaaega, aga kas oled kuulnud ka merevaiguajast? Arvatavasti mitte, sest sellist periodiseeringut pole olemas. Võib-olla peaks siiski olema. Just merevaik tõi Põhja-Euroopa kiviajast välja. Spetsiaalne kaubatee ehk merevaigutee viis põhjamaade inimesed kokku Vahemere arenenud tsivilisatsioonidega ning siis algas elav kauba-, mõtte- ja ideevahetus.
Seotud lood
Hüüe „Viikingid tulevad!“ külvas 991. aasta suvel inglastes hirmu. Kolm tuhat viikingit saabusid pikklaevadega Maldonisse, et rüüstata Inglismaa kuninga rahapada. Kitsal neemel seisis neil vastas väike, ent meelekindel Inglise sõjavägi.
Legendaarsed viikingikuningad Harald Kaunisjuus ja Olav Tryggvason vallutasid Šotimaa ääreala ning sundisid kohalikud keltide riigikesed sisemaale taanduma. Skandinaavlaste jälg on tänapäevalgi Šotimaal märgatav.
Viikingitel olid kasutusel jämedakoelised hüüdnimed, nagu Torolf Seksiori, Herjolf Kärbundmunand ja Vitu-Ragnvald. Isegi üks Norra kuulsaimaid kuningaid pidi leppima hüüdnimega, mis iseloomustas tema salkus viltjaid juukseid.
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele